Histamiini test määrab, kas teatud aine põhjustab patsiendi kehas allergilisi reaktsioone või mitte. Kolm päeva enne analüüsi soovitatakse patsiendil vältida kõiki toite ja aineid, mis võivad põhjustada allergiaga sarnaseid sümptomeid. Seejärel puutub patsient testi käigus kokku väikese koguse kahtlustatava allergeeniga. Kõige tavalisemas histamiinitesti vormis jälgivad arstid reaktsioonide suhtes lihtsalt nahapiirkonda, mis oli allergeeniga kokku puutunud. Patsiendid, kes eelistavad täpsemat testimist, võivad teha vereanalüüsi, mis mõõdab histamiini ja allergiliste antikehade taset süsteemis.
Histamiinitesti ettevalmistamine hõlmab sageli ainete vältimist, mis võivad tulemusi mõjutada. See hõlmab eemal hoidmist kohtadest, mis kahtlustavad allergilist reaktsiooni esile kutsuvat, ja selliste toiduainete (nt juustu) vältimist, mis võivad põhjustada sarnaseid, kuigi mitteallergilisi reaktsioone, nagu turse. Samuti soovitatakse patsiendil enne histamiini testi lõpetada antihistamiinikumide võtmine. Kui patsient kaebab krooniliste allergiate üle, on soovitatav ka neil perioodidel koguda väikseid proove toidust, mida ta sööb. Toiduproove saab testimise käigus kasutada konkreetsete allergeenide määramiseks.
Pärast ettevalmistusperioodi läbib patsient sageli ühe kahest testist, millest kõige tavalisem on nahatest. Nahatesti käigus märgitakse patsiendi nahale konkreetne piirkond ja seejärel kriimustatakse seda kergelt nõelaga, et purustada ülemine kiht. Väike kogus kahtlustatavat allergeeni viiakse purustatud nahka. Kui märgistatud piirkond hakkab paisuma, sügelema või punaseks muutuma, on väga tõenäoline, et patsient oli aine suhtes allergiline. Kui reaktsiooni ei täheldata, võib patsient histamiinitesti tulemuste kinnitamiseks valida, kas allergeeni süstitakse otse kõige ülemise nahakihi alla.
Kuigi nahatest on kõige populaarsem histamiini test, peetakse seda vereanalüüsist halvemaks meetodiks. Kuigi nahatestiga saab kindlaks teha, kas konkreetne aine on allergeen või mitte, ei saa see kinnitada patsiendi allergilise reaktsiooni määra. Vereanalüüs, mille käigus uuritakse vereproovist histamiini taset, võib mõõta nii allergilise reaktsiooni astet kui ka välistada tulemusi muutvaid tegureid, nagu tundlik nahk. Vere histamiinianalüüsi tulemusi saab kasutada ka selleks, et teha kindlaks, kas patsiendi taluvus allergeeni suhtes paraneb või mitte.