“Knight in shining armor” on idiomaatiline ingliskeelne väljend, mis kirjeldab kangelaslikku päästjat. Selle mõiste juured on keskaja romantilistes rüütelkonna kujutamises, eriti legendaarse Briti kangelase kuningas Arthuriga seotud lugudes ja luuletustes. Tundub, et see väljend pärineb 18. sajandi lõpust, kui mitte varem, kuigi selle kujundlik tähendus muutus tavalisemaks 19. sajandi jooksul. See on võrdselt levinud nii briti kui ka Ameerika inglise keeles, kuigi sõna “soomus” Briti kirjapilt on “armor”.
Selle fraasi esimene salvestatud versioon esineb inglise luuletaja Henry Pye 1790. aasta satiirilises luuletuses. Pye luuletus sisaldab fraasi “rüütel, säravas soomusrõivas”. Kuigi see võib olla selle fraasi päritolu, on see siinkohal pigem idealiseeritud rüütelliku ajastu kirjeldus kui põhifraas. Pye luuletus tugines aga romantilistele assotsiatsioonidele, mis muutsid ütluse populaarseks.
Mõiste “rüütel” tuleneb vanaingliskeelsest sõnast “cnicht”, mis ei tähendanud algselt midagi muud kui noormeest. Keskajaks oli see aga muutunud ingliskeelseks vasteks prantsuse sõnale “chevalier”, mis tähendas samuti algselt ainult ratsanikku, kuid omandas keerulisema sotsiaalse tähenduse. “Rüütel” tähistas sotsiaalset klassi, aga ka rüütellikkuse voorusi. Rüütellikkus oli käitumiskoodeks, mille kohaselt rüütlitelt eeldati julgust, viisakust, vagadust, suuremeelsust ja muid voorusi. Keskaegne kirjandus ei kujutanud rüütleid mitte ainult sõdalastena, vaid ka süütute kangelaslike kaitsjate ja vooruste eeskujudena – see kujund koges 19. sajandi romantilises kunstis ja kirjanduses uuenemist.
Selle väljendi taga peitub romantiline rüütellikkuse kontseptsioon. Inimest, keda kirjeldatakse kui “säravates turvistes rüütlit”, iseloomustatakse kui kangelaslikku päästjat. See võib juhtuda isegi väikestes asjades. Inimest, kes toob töökaaslasele otsustaval hetkel tassi kohvi, võib kirjeldada kui “säravas raudrüüs rüütlit”. Võrdlus väljendab tänulikkust veidi liialdatult, kasutades koomikat, et leevendada sellega kaasnevat väiksemat sotsiaalset kohmakust.
Negatiivse võrdlusena kasutatakse sageli “ratsut säravas raudrüüs”. Paljud kaasaegsed kõnelejad näevad rüütelliku kangelase kuvandit näruse stereotüübina, mis on tegeliku elu keerukuse ebareaalne standard. “Ma ei pruugi olla rüütel säravates raudrüüdes…” on levinud negatiivse võrdluse vorm.