Säärelihas, mida nimetatakse ka sääreluu eesmiseks lihaseks, on hädavajalik igapäevaseks kõndimiseks ja seismiseks ning ka jõulisemateks tegevusteks. See kontrollib nii tasakaalu kui ka jalgade ja varvaste liikuvust. See lihas on jooksmisel kõige aktiivsem ja seetõttu ka kõige sagedamini vigastatud.
Säärelihas on see, mis moodustab sääreluu väliskülje lihava osa, mida nimetatakse ka sääreluuks. Tavaliselt on seda näha sääre esiosast painutamisel. See pärineb sääre külg- ja eesmise pinna ülemisest poolest ning sääreluu külgmisest kondüülist. Lihas kinnitub sääreluu eesmise kõõluse külge ja sisestatakse jalalaba mediaalsesse kiilkirjaluusse ja esimesse metatarsaalluu.
Sügav peroneaalne närv ühendab säärelihase kesknärvisüsteemiga. Sellesse ja teistesse säärelihastesse kantakse verd eesmise sääreluu arteri kaudu. Seejärel kantakse hapnikuga rikastatud veri lihastest tagasi südamesse, et filtreerida sääreluu eesmistest veenidest.
Säärelihasel on mõned erinevad funktsioonid. See stabiliseerib jalgu seismisel või palli löömiseks valmistumisel. See lihas võib ka jalalaba ümber pöörata, kui jalg liigub pahkluust külgsuunas vastasjala poole. Samuti võib see painutada jalga ja pahkluu, kui varbad on suunatud ülespoole keha poole. Lihast kasutatakse igapäevastes tegevustes, nagu kõndimine, jooksmine ja seismine.
Säärevalu on väga levinud. Peaaegu iga sportlane on vähemalt korra elus kannatanud säärevalu. Suurem osa säärevaludest on tingitud säärelihaste ja kõõluste ülekoormusest. See võib olla ülekasutamine üldiselt või liigne kasutamine ilma lihaseid korralikult soojendamata. Sääre lahased, nikastused ja venitused on kõige levinumad säärevalu põhjused.
Sääre lahased on teatud tüüpi ülekoormusvigastus, mis mõjutab säärelihast. Pole selge, mis on säärelahaste täpne põhjus. Need näivad olevat lihaskoe põletiku tagajärg, mis on tingitud sääreluu külge kinnitatud kõõluste kahjustusest. Sääre lahase sümptomid on tuim valu sääre eesosas sääre kõrval. Tavaliselt on valupiirkond umbes 4–6 tolli (10–15 cm) pikk. Treeningu intensiivsuse järsk tõus on säärelahaste esmane käivitaja.
Säärevigastuse ennetamine on tervise säilitamiseks ja regulaarse treeningrutiini säilitamiseks ülioluline. Säärelihas on kõndides või joostes kõige aktiivsem lihas, mistõttu on see ka kõige altim vigastustele ja väsimusele. Lihase venitamine enne treeningut võib vigastusi ära hoida, soojendades lihast korralikult ette, et see ette valmistada. Sääreharjutused on veel üks suurepärane viis tagada, et sääred püsivad tugevad.
Säärelihaste regulaarne treenimine võib ennetada väsimust ja vigastusi ning valmistada lihaseid ette tihedamaks treeningrutiiniks. Sääreharjutusi tuleks teha pärast 10-minutilist soojendust enne kõndimist või sörkimist. Internetis on saadaval mitmesuguseid samm-sammuliste juhistega sääreharjutusi. Professionaalne treener võib anda ka näpunäiteid sääreharjutuste tegemiseks. Mõned levinumad harjutused hõlmavad hüppamist, jalgade pallide kasutamist, samuti vahelejätmist ja sörkimist.