Repo intressimäär on antud tagasivõtutehinguga seotud tagasiostu- ja müügihindade vahe. Üldjuhul on esialgne müügihind madalam kui tagasiostuhind, mis tuleb tasuda kaubeldava eseme valduse taastamiseks. See erinevus kahe hinna vahel toimib tavaliselt laenuandja poolt tehinguprotsessi käigus teenitud intressisummana. Olenevalt laenuandja ja võlgniku vahelisest suhtest võib laenuandja otsustada kohaldada laenuintressina kasutatavale protsendile diskontomäära.
Võib-olla on kõige lihtsam viis repo intressimäära protsessi mõistmiseks vaadelda näidet seda tüüpi tehingute toimimise kohta. Võlgnik A soovib laenuandjalt B laenu saada, kuid laenuandja nõuab laenusumma katmiseks teatud tüüpi tagatist. Seega annab võlgnik A laenuandjale kaasa ehtekollektsiooni, mille väärtus on hetkel ligikaudu laenusumma ulatuses. Laenuandja B aktsepteerib juveele tagatisena ja võtab need laenu heakskiitmise eest enda valdusesse.
Võlgniku plaan on maksta laenuandjale tagasi nii põhilaenusumma kui ka protsent laenust. Kui laenuandja on laenusumma ja protsendi kätte saanud, vabastab juveelid laenuandja poolt ja need lähevad taas võlgniku omandisse. Laenuperioodi jooksul on laenuandja dokumentide omanik, kuid tavaliselt ei ole tal õigus tagatist edasi müüa, välja arvatud juhul, kui võlgnik laenu võlgu ei jäta.
Repo intressikokkuleppe kasutamine on levinud paljudes erinevat tüüpi kaubandus- ja finantsolukordades. Riigid kasutavad seda mudelit sageli üksteisele ressursside laenamisel, kas emiteerides laenusumma tagamiseks keskpanga kaudu valitsuse väärtpabereid või pantides territooriume, mis on laenu saava riigi positsioonis. Kuigi tegelik repo intressimäär ei ole vanem kui sajand, on üldist eeldust kasutatud sajandeid.
Repo intressimäära tehingutes kasutatav tagatis võib olla peaaegu mis tahes väärtus, mille laenuandja aktsepteerib. Selle laenumudeliga kasutatakse tavaliselt maad, väärtpabereid või muud tüüpi kinnisvara. Pole ebatavaline, et tehingu mõlemad komponendid viib läbi üks pangaasutus. Olenevalt tagatise olemusest võib vara hoida kuni laenu täieliku tagasimaksmiseni või võlgniku kohustuste täitmata jätmiseni ja vara saamiseni laenuandja alalise valdusse.