Rea redigeerimine on redigeerimisprotsessi etapp, mille käigus redigeeritakse käsikirja tooni, stiili ja järjepidevuse tagamiseks. See toimetamise etapp on äärmiselt oluline igat tüüpi ja erineva pikkusega dokumentide jaoks ning hea reatoimetaja on ülioluline inimene uudistetubades, kirjastustes ja muudes trükiseid tootvates organisatsioonides. Reatoimetajaid võib leida ka vabakutselistena, kes võtavad tööd iga juhtumi puhul eraldi.
Nagu väljend “rea redigeerimine” viitab, läbib reatoimetaja sõna otseses mõttes kirjatüki rida-realt, võttes aega, et olla äärmiselt põhjalik ja pedantne. Rearedaktorid võivad artiklit mitu korda lugeda, et veenduda, et see on põhjalikult toimetatud, alustades sageli umbkaudse käiguga, et otsida põhiprobleeme, nagu õigekirja- ja grammatikaprobleemid, ja seejärel süveneda iga järjestikuse käiguga.
Rea redigeerimiseks saab kasutada mitmesuguseid keskkondi, kus üksikutel toimetajatel on erinevad tööharjumused ja eelistatud töökeskkonnad. Paljud reatoimetajad eelistavad vaikset, kuna see võimaldab neil keskenduda, ja kuigi nad võivad muusikat kuulata, valivad nad sageli muusika ilma vokaalita, et sõnad ei segaks. Kirjalik materjal prinditakse tavaliselt nii, et toimetaja saaks selle pliiatsiga üle käia, kuigi on võimalik ka ekraanil rea redigeerida ning reatoimetajad kasutavad kirjatükiga seotud probleemidest suhtlemiseks kindlat märgistuskeelt.
Lisaks põhilise õigekirja ja grammatika kontrollimisele hõlmab rea redigeerimine ka stiili ja järjepidevuse muutmist. Stiilijuhist kasutavates organisatsioonides tagab rearedaktor selle juhendi järgimise ja kontrollib levinud stiilivigu, nagu sõnade ebatavaline kirjapilt, kaalude ja mõõtude õigekirja puudumine ja nii edasi. Rea redigeerimise seanss hõlmab ka vormindusvigade kontrollimist, mis on eriti levinud siis, kui dokumente edastatakse mitme arvuti vahel.
Lõpuks puudutab rea redigeerimine ka tooni. Reatoimetajad jälgivad sõnakasutusel tähelepanelikult silma peal, otsides valesti kasutatud sõnu, ülekasutatud sõnu, karkudena kasutatavaid sõnu ja sõnu, mis ei kuulu sõnu. Paljud autorid kipuvad toetuma konkreetsetele sõnadele, kasutades neid ikka ja jälle ning rearedaktor otsib need sõnad välja ja hävitab need või soovitab asendusi. Rearedaktorid loevad ka voolu ja tooni jaoks, mõeldes sellele, kuidas tükk loeb, ja redigeerides, et see oleks sujuv ja nauditav.
Kuigi reatoimetajad ei ole faktide kontrollijad, võib rea redigeerimise protsess hõlmata ka tsitaatide ja artiklis käsitletava teabe jälgimist. Kui teave tundub ebatõenäoline või liialdatud, võib reatoimetaja soovitada autoril teave kinnitada ja tsitaat esitada. Samamoodi vähendab rearedaktor hüperbooli ja lisab rõhku sinna, kus see tundub olevat väärt.
Pärast rea redigeerimist peaks dokument olema palju tihedam ja sujuvam ning see võib jõuda toimetajateni, kes redigeerivad tegelikku sisu, otsides vigu ja muid probleeme.