Pulla on Soome magustoiduleib. Soomes süüakse seda tavaliselt kohvi kõrvale. Leib on pärmiga ja selle peamine maitse pärineb kardemonist, vürtsist, mida kasutatakse nii Skandinaavia küpsetistes kui ka India toiduvalmistamisel.
Soome inimesed söövad pullat tavaliselt jõulude ajal. Nad söövad leiba ka keset päeva kohvi ajal. Kuigi mõned inimesed teevad pullat ise kodus, ostetakse seda sama sageli poest või pagariärist.
Kardemon on pulla määrav maitse. Vürts on pärit Indiast ja mujalt Kagu-Aasiast. Kardemon jõudis esmakordselt Skandinaaviasse pärast seda, kui mõned viikingid ostsid selle Konstantinoopolist. Sellel on tsitruselistele sarnane puuviljamaitse.
Kui mujal maailmas kasutatakse kardemoni soolaste roogade ja tee maitsestamiseks, siis Soomes ja teistes Skandinaavia riikides kasutatakse seda peaaegu eranditult küpsetistes. Teistes Skandinaavia riikides on leivad, mis sarnanevad pullaga ja sisaldavad kardemoni. Rootsis on leib tuntud kui vetebrod, Norras aga kui hvetebrod, mis mõlemad tähendavad nisuleiba.
Kardemon on saadaval jahvatatud või terve seemne kujul. Nagu paljud vürtsid, saab pagar parima maitse, kui ta jahvatab seemned vastavalt vajadusele, mitte ei kasuta eeljahvatatud vürtsi. Enamik pulla retsepte nõuab teelusikatäit kuni kaks teelusikatäit jahvatatud kardemoni.
Tekstuurilt ja maitselt on pulla väga sarnane challah-leiva ja brioche’iga. See on väga rikkalik leib, mis on tavaliselt valmistatud võist, munast ning munakollastest ja piimast. Mõned retseptid nõuavad lisaks piimale ka rasket koort.
Nagu challah-leib, võib pulla enne küpsetamist punuda. Leiva punumiseks peab pagar jagama taigna kolmeks võrdseks nööriks. Ta peaks köied ühest otsast kokku koguma ja siis need punuma, justkui punuks kellegi juukseid. Leivast saab vormida ka rõngas või rullid.
Enne küpsetamist määritakse leiba tavaliselt muna ja piimaga. Mõned pagarid puistavad taigna peale ka viilutatud mandleid või toorsuhkrut. Tainas on leiva jaoks palju suhkrut, mis aitab kaasa selle magusale maitsele. Pagar saab retseptis suhkru kogust reguleerida olenevalt sellest, kui magus ta lõppleiba soovib. Retseptid nõuavad tavaliselt kolmandikku kuni üks tassitäis suhkrut.