Psühhonoomika on Ameerika Ühendriikides eksperimentaalpsühholoogia kirjeldamiseks kasutatav termin. See puudutab peamiselt kognitiivset psühholoogiat, mis keskendub mõtlemisele. Tunnetus on aju töö, mis hõlmab selliseid tegevusi nagu õppimine ja mäletamine. Psühhonoomika töötati välja vastuseks eksperimentaalpsühholoogide rahulolematusele Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooniga (APA).
Mõistet psühhonoomika määratletakse kui vaimuseaduste uurimist. Need, kes õpivad psühhonoomikat, kasutavad käitumise ja tunnetuse uurimiseks teaduslikku meetodit ja täpseid uurimisstandardeid. Kognitiivse teraapia aluseks on psühholoogiline teooria, mis keskendub käitumisele ja sellele, kuidas mõtted käitumist loovad.
Eksperimentaalpsühholoogide rahulolematus APA-ga tulenes asjaolust, et selle keskmes oli kliiniline psühholoogia. Kliiniline psühholoogia erineb eksperimentaalpsühholoogiast selle poolest, et see ei keskendu mitte uurimistööle, vaid individuaalsete klientide hindamisele teraapias ja seejärel kliendi vajadustest lähtuva raviplaani väljatöötamisele. Psühhonoomika oli vastureaktsioon kliinilisele teraapiale keskendumisele teadlaste poolt, kes soovisid selle asemel keskenduda teadustööle.
Kognitiivne teraapia tegeleb samade valdkondadega, millele psühhonoomika keskendub, sealhulgas mälu, õppimine ja taju. Kui mõned psühholoogilise mõtte koolkonnad tegelevad käitumise jälgimisega ravi lähtepunktina, siis kognitiivpsühholoogid on mures selle pärast, kuidas mõtted käitumist loovad. Nad usuvad, et selline kitsas lähenemine sellele, kuidas mõtted loovad seda, kuidas inimesed oma elule reageerivad, sobib rohkem uurimiseks kui psühholoogia kliiniline lähenemine.
Psühhonoomiaühing loodi selleks, et organiseerida psühholoogia professionaale, kes soovisid kliinilise psühholoogia asemel keskenduda eksperimentaalpsühholoogiale. Eksperimentaalpsühholoogidel, kes soovivad liituda Psühhonoomika Seltsiga, peavad olema doktorikraadid ja nad peavad avaldama ka sisukaid uuringuid väljaspool doktorikraadi heaks tehtud tööd. Rühm käib kokku kord aastas. Potentsiaalsed liikmed peavad olema ka doktorikraadiga kaks aastat enne liikmestaatuse taotlemist. Tulevased liikmed peab samuti nimetama praegune liige ja hääletama austatud liikmetest koosnev juhatus.
Psühhonoomiaühingu oluline funktsioon on erialaste eelretsenseeritavate ajakirjade väljaandmine. Need ajakirjad võimaldavad seltsi kuuluvatel psühhonoomikateadlastel oma uurimistulemusi avaldada. Mõned seltsi avaldatud ajakirjad on järgmised: käitumine ja uurimismeetodid, mälu ja tunnetus, tähelepanu tajumine ja psühhofüüsika ning õppimine ja käitumine.