Mis on postitreener?

Postibuss on spetsiaalselt posti ja piiratud arvu maksvate reisijate vedamiseks mõeldud vagun. Neid bussisid kasutati ajalooliselt kõige laialdasemalt Suurbritannias ja ainult väga lühikest aega, 1780. ja 1830. aastate vahel. Sellised treenerid erinesid lavatreeneritest, kes viisid rännakuid läbi etappide kaupa perioodiliste puhkeaegadega; postibuss oli kallim, aga ka palju kiirem kui lavatreener, mistõttu oli see kiirsaadetiste vorm.

Briti postkontor omas oma postibussid ja varustas neile valvureid. Töövõtjad andsid neljast hobusest koosnevad meeskonnad ja juhid. Bussis võis istuda neli reisijat, lisaks kolm reisijat koos juhiga ees, valvur aga seisis taga, et valvata bussis posti ja pakke.

Paljudel juhtudel ei peatu postibuss isegi ametlikes peatustes; selle asemel visatakse post maha ja väljaminev post riputatakse posti külge, et valvur saaks selle hõlpsalt kinni haarata ja reisibussi hoiule panna. See vähendas oluliselt reisiaega, kuigi võõrastemajad avaldasid sellele pahameelt, sest ametliku peatuse puudumine vähendas näljaste või väsinud reisijate potentsiaalset sissetulekut.

Selle meetodi järgi reisimine oleks olnud kiire, kuid sageli ebamugav. Kuigi bussid olid tugevad ja polsterdatud, sõitsid nad sageli jõhkratel teedel, põhjustades reisijatele äärmuslikke põrutusi, samuti sõitsid nad läbi halbade ilmastikutingimuste, arvestamata reisijate mugavust. Kiirus ja mugavus olid aga kiirustavate reisijate silmis sageli seda väärt.

Enne postivagunite kasutuselevõttu kandsid posti sõitjad, kes sõitsid peatusest peatusesse. Need kullerid olid sageli röövimise suhtes haavatavad, kuna neil olid piiratud enesekaitsevõimalused. Kui bussi kontseptsiooni algul vastu oldi, siis lõpuks mõistis postkontor, et sellel on olulisi eeliseid, näiteks võimalus teenida reisijate ja suurte pakkide kaudu rohkem tulu.

Veduri ja raudteetransiidi tulekuga kaotati postivagun kiiresti. Posti vedamisel rongiga oli ilmselgeid eeliseid, mis muutis postibussid iganenuks. Küll aga on muuseumides säilinud mitmeid eksemplare nendest treeneritest, huvilistele, kuidas need välja nägid, samuti on võimalik sõita koopiabussiga, neil, kes soovivad isiklikku elamust.