Tallarefleks on jalalaba tahtmatu liikumine vastuseks talla välistalla hõõrumisele kannast varbani. Varbad kõverduvad sissepoole talla poole ja jalg kaldub ümber ehk pöördub keha keskosast eemale. Plantaarne refleks on terve kesknärvisüsteemi tunnus.
Plantaarse refleksi esilekutsumisel on kolm võimalikku reaktsiooni: ülalkirjeldatud tavaline painderefleks, ükskõikne või mitte reageeriv, ja sirutajarefleks, mille puhul suur varvas paindub ülespoole ja teised varbad sirutuvad välja. Seda viimast reaktsiooni nimetatakse Babinski märgiks või Kochi märgiks ja see viitab üldiselt kesknärvisüsteemi kahjustusele. Siiski on see normaalne imikutel kuni ühe- või kaheaastaseks saamiseni, une ajal ja pärast pikemat kõndimist.
Plantaarse refleksi testi tulemused on tavaliselt tähistatud kui “Babinski märk olemas” või “Babinski märk puudub”. Ükskõikne reaktsioon ei põhjusta üldiselt ärevust. Babinski märk võib olla põhjustatud selja- või ajukahjustusest.
Kuigi Babinski test on praegune plantaarrefleksi esilekutsumise standard, on palju erinevaid võimalikke meetodeid, millest igaühel on testi leiutanud arsti järgi erinev patoloogilise vastuse nimi. Bingi märk on reaktsioon mitmele nööpnõela torkimisele jala ülaosas, Cornelli märk aga vastus jala ülaosa kriimustamisele. Chaddocki märk kutsutakse esile pahkluu küljel asuva luu silitamisega ja Gonda märk vallandub neljanda varba painutamise ja vabastamisega. Gordoni märk on vastus vasika pigistamisele ja Monizi märk on vastus jala painutamisele pahkluu juurest. Oppenheimi märki saab esile kutsuda sääreluu või säärelihase siseservale vajutades ning Schafferi märki testitakse Achilleuse kõõlust pigistades.
Stransky märgi testimiseks tõmmatakse väike varvas küljele ja vabastatakse. Strümpelli märki testitakse nii, et patsient painutab põlve vastupanu vastu ja Throckmortoni refleksi saab esile kutsuda suure varba metatarsopahalangeaalliigese löömisega. Kõik kirjeldatud testid põhjustavad tervel täiskasvanul plantaarrefleksi.