Parasuitsid on tahtlik enesevigastamine, mis näib olevat enesetapukatse, kuigi teo toime pannud isik ei kavatsenud, et tegu oleks surmav. Enamik vaimse tervise spetsialiste, keda mõnikord nimetatakse enesetapužestideks, näevad neid tegusid vahendina, mille abil häiritud inimene väljendab abivajadust. Need toimingud viiakse enamasti läbi madala toksilisusega üleannustamise korral.
15–25-aastased naised sooritavad kõige tõenäolisemalt parasuitsiidi. Suitsiidsete žeste sooritajate seas on kindlaks tehtud seos vaesusega. See on kõige levinum abielus teismeliste naiste, lahutatud naiste ja vallaliste naiste seas.
10–24-aastaste inimeste seas on enesetapp surmapõhjuste hulgas kolmas. Noorte naiste järel on teine kõige tõenäolisem rühm, kes teeb enesetapužesti, vallalised 30. eluaastates mehed. Naised proovivad enesetappu kaks korda sagedamini kui mehed, kuid kui mehed üritavad end tappa, on neil neli korda suurem tõenäosus surra.
Teised vaimse tervise probleemid, nagu depressioon või alkoholism, esinevad tavaliselt inimestel, kes teevad enesetapužesti. Parasuitsiidi sooritajatel on sageli suhteprobleemid. Sageli on teguriks ka rasked eluolud. Need võivad hõlmata tööpuudust, juriidilisi probleeme ja haigusi.
Kui keegi teeb enesetapužesti, ei taha ta tingimata endalt elu võtta; parassuitsiidikatse on aga kõige levinum tegur nende inimeste ajaloos, kes lõpuks end tapavad. Teised märgid, mis näitavad, et keegi võib kaaluda enesetappu, hõlmavad enesetapust või surmast rääkimist, vara ära andmist ja ennasthävitava käitumise, näiteks lõikamise, kaasamist. Suitsiidimõtted on enesetapule mõtlemine ja sellest rääkimine. See võib iseenesest olla appihüüd, mis sarnaneb parasuittapu sooritanute hüüdega. Kui enesetapumõtetega inimene ei saa otsitavat abi, võib järgmiseks sammuks olla parasuitsiid või tegelik enesetapp.
Neile, kes kaaluvad enesetappu või parasuitapu, on tasuta liinid, mis töötavad 24 tundi ööpäevas. Need inimesed võivad helistada ühele nendest vihjeliinidest, näiteks 1-800-SUICIDE. Kui inimesel on otsene enesevigastamise oht, helistage hädaabinumbril 911 või mõnele muule päästetöötajale. Ärge jätke inimest üksi ja eemaldage kodust midagi, näiteks ravimeid ja tulirelvi, mida inimene võib enesevigastuse tekitamiseks kasutada. Rääkige inimesega ja võtke muresid tõsiselt. Otsige abi väliste spetsialistide käest.