Osaluslaenud on laenukokkulepped, mis nõuavad mitme laenuandja kaasamist. Seda tüüpi laenu kasutatakse sageli siis, kui ühe üksuse kaudu rahastamine nõuaks laenuandja ressurssidele liiga palju. Kuigi osaluslaen toimib sarnaselt igat tüüpi pangalaenuga, on sellel paar olulist erinevust.
Esimene omadus, mis eristab osaluslaenu teistest laenuliikidest, on kahe või enama laenuandja kaasamine. Üldjuhul on laenu vormistamisega seotud laenuandjad pangad. Ühisettevõttesse võib kaasata aga ka teisi finantseerimisasutusi, nagu hüpoteeklaenufirmad või kinnisvaraühiskonnad. See aspekt nõuab laenuandjatelt teatud struktureerimist, nii et maksed saab esitada õigele omanikule ja neid vastavalt krediteerida.
Osaluslaenu eristavaks tunnuseks on ka asjaolu, et iga laenuandja tegutseb laenutuluga rahastatavas projektis investorina. Sellisena saab iga laenuandja osa projekti tulemusel teenitud kasumist. See osa kasumist ületab põhimõtte tagasimaksmise pluss intressi, mida iga laenuandja aja jooksul saab.
On paar head põhjust, miks laenuandjad otsustavad ühineda ja osaluslaenu pikendada. Esimene on seotud laenusumma endaga. Laen, mis avaldaks märkimisväärset pinget ühe laenuandja varadele, tekitab olukorra, kus see laenuandja ei pruugi olla võimeline oma teistele klientidele adekvaatselt teenuseid osutama. Selle asemel, et riskida neid suhteid ohustada, aitab laenuandja koondada mitu teist laenuandjat, millest igaüks annab osa laenust ja jagab kasumit.
Muud tüüpi risk on ka üks põhjusi, miks mitmed finantsasutused võivad otsustada osaluslaenu ühiselt heaks kiita. Kuna laenuvõtjal on alati võimalus, et laenu ei maksa maksta, tähendab maksejõuetuse riski jagamine teistega seda, et halvima stsenaariumi korral on igal asutusel parem positsioon kahjumit katta ja edasi liikuda. Ilma teiste laenuandjatega ühinemata, et seda tüüpi laenu anda, võib risk olla nii suur, et maksejõuetus kahjustab jäädavalt ühe laenuandja.
Osaluslaenu kasutatakse sageli suurprojektide jaoks, näiteks suurte ärikinnisvaraosaluste arendamiseks. Sellise laenuga saaks rahastada näiteks maa soetamist kaubanduskeskuse tarbeks, aga ka sellele järgnevat keskuse ehitamist. Kui kaubanduskeskus avaneb ja hakkab kasumit tootma, saab iga laenuandja sellest kasumist teatud protsendi, mis põhineb iga asutuse võetud laenu osal. Seda protsenti makstakse sageli laenuperioodi jooksul teatud punktides, nagu on kirjeldatud laenulepingut reguleerivates tingimustes. Samal ajal saavad iga laenuandja jätkuvalt regulaarseid makseid laenu jäägilt, millele lisanduvad kohaldatavad intressid.