Nõid on Gilberti ja Sullivani operett. Sir William Schwenck Gilbert kirjutas libreto ja Sir Arthur Seymour Sullivan lõi muusika. “Nõid” oli nende kolmas koosoperett, mis järgnes pärast “Thespis” ja “Žürii kohtuprotsess”. See esietendus Londonis Opera Comique’is, Richard D’Oyly Carte’i teatris, 17. novembril 1877. aastal.
Paroodia oli üks Gilberti lemmikameteid ja “Nõid” on Gaetano Donizetti melodramaatilise ooperi “L’Elisir d’amore” burlesk inglise keeles “Armastuse eliksiir”. Donizetti ooperis armub talupoeg jõukasse daami ja ostab naise võitmiseks armujoogi, kulutades ära kogu oma raha. Jook on võlts, ainult vein, ja selle joomine joob ta purju, veendes kõnealust daami, et ta peaks oma joogi kellelegi teisele kurja tegema. Kuna jook oli garanteeritud, läheb talupoeg tagasi vuti juurde, kes kirjutab välja teise pudeli. Talupoeg läheb raha kogumiseks sõjaväkke, kuid tema rikas onu sureb, tema vahendustasu ostab tagasi jõukas proua, kes nõustub talupojaga abielluma, teine kosilane tõmbub graatsiliselt tagasi ja vutt kuulutab tema joogi õnnestumist.
Nõia tegevus toimub Ploverleighi külas, kus hästi sündinud poiss Alexis valmistub sõlmima abielulepingut Alexisega, tema enda jaama noore daamiga, mille tähistamiseks on kohal kogu küla. Ettevalmistuste käigus saame teada, et Alexise isa Sir Marmaduke Pointdextre ja Aline ema leedi Sangazure olid kunagi teineteist armastanud ning teine külaelanik Constance Partlet on vikaarisse armunud, aga vikaar hr Daly. , peab end kinnitatud poissmeheks.
Arvestades küla kokkutulekut, otsustab Alexis tegutseda oma veendumuse kohaselt, et abielupaarid ei tohiks sõltuda auastmest. Ta palkab nõia John Wellington Wellsi, et ta annaks kõigile kohalviibijatele armujooki, mida serveeritakse teekannu tahtmatutele külalistele. Kõik, kes pole veel abielus, armuvad esimesse vastassoost isikusse, keda nad ärgates näevad. Kõik joovad ja jäävad magama.
II vaatus algab pärast seda, kui küla ülemine maakoor on koju viidud, et vältida nende sattumist raskustesse joogi tegevusega. Alexis soovib ühineda Aline’iga joomas, et neile romantikat kindlustada, kuid naine keeldub. Ülejäänud külaelanikud ärkavad ja Gilberti võimekates kätes tekib kaos. Constance läheb paari notariga, kes tuli abielulepingut tunnistama, Sir Marmaduke proua Partletiga ja leedi Sagazure nõiaga.
Aline annab järele ja joob ning armub kohe härra Dalysse, kuid Alexis pole nii rahul. Vicar teeb raskust nähes ettepaneku piirkonnast lahkuda, kuid sellest ei piisa, et asjad korda saada, sest Aline ei armasta enam Alexist. Hr Wells arvab, et loitsu saab tühistada ainult tema enda või Alexise ohverdamisega kurat Ahrimanesele. Küla hääletab ja nõid kaotab ning maa neelab ta alla. Külaelanikud vabastatakse ja naasevad oma tõeliste armastuste juurde või ühinevad nendega ning tähistamiseks peetakse järjekordset pidu.