Niudeveen on vaagnapiirkonna suur veresoon, mis on saanud oma nime selle asukoha järgi niude ehk puusaluu lähedal. Sellel on kolm erinevat osa. Väline niudeveen paikneb vaagna mõlemal küljel ja see suunab vere reieveeni kaudu jalast kehasse. Selle kõrval asub lülisambale lähemal asuv sisemine niudeveen, mis saab verd reproduktiivorganitest ja mitmetest puusalihastest. Need kaks koonduvad vaagna ülaosa lähedale, moodustades ühise niudeveeni, mis tagastab vere alakehast alumise õõnesveeni kaudu südamesse.
Nagu kõigi veenide puhul, on ka niudeveenide ülesanne transportida hapnikuvaba verd tagasi südamesse ja kopsudesse, et neid uuesti hapnikuga varustada. Deoksüdeeritud veri on veri, mis on juba jõudnud sihtkohta – elunditesse, lihastesse ja muudesse veresoonte kudedesse – ning tarninud sellesse koesse hapnikku ja elutähtsaid toitaineid, et hoida seda elus ja toimimas. Kui need toitained on arterite kaudu kohale toimetatud, ringleb veri veenide kaudu tagasi südame ja kopsude poole, kust see kogub rohkem toitaineid ja hapnikku, et viia see tagasi kehasse. Sel juhul naaseb hapnikuvaba veri jalgadest ja vaagnast, et transporditakse läbi ühise niudeveeni tagasi torsosse.
Välise niudeveeni kaudu transporditav veri saadakse kahest suurest veresoonest: alumisest epigastimaalsest ja reieluu veenist. Alumine epigastimaalne veen tagastab verd kõhusirglihasest, kõhuseina kõige pindmisemast lihasest, kulgedes allapoole vaagna poole ja ühinedes kubeme sideme juures eesmise puusa välise niudeluuga. See on side, mis läbib vaagna esiosa niudeharjast kuni häbemeluuni. Reieluuveen seevastu on suurim jalast verd tagasi toov veen. Kummastki reiest tõusev süvaveen saab verd jala kõigist suurematest lisajõgedest ja kohtub ka kubeme sideme all oleva välise niudepiirkonnaga.
Sisemine niudeveen on veidi lühem ja kitsam, kuid saab verd suuremast arvust lisajõgedest. Asub vaagna sees ja kulgeb paralleelselt lülisambaga, toob see meestel tagasi verd sisemistest pudendaal- ja vesikaalveenidest ning naistel emaka-, tupe- ja loote nabaveenidest, mis kõik on reproduktiivsüsteemi veresooned. Samuti toob see hapnikuvaba verd tagasi tuharalihastest tuharaveeni kaudu ja selgroost külgmiste ristluu- ja niudeluuveenide kaudu. Kui see veri siseneb vaagna sisemisse niudeluu, ühineb see niudeluu ülaosas oleva välise niude omaga, moodustades ühise niudeveeni, mis suunab vere tagasi alumisse õõnesveeni ja seejärel südamesse.