Pingutus viitab lihase vigastusele kõikjal kehas, mille korral selle lihase kiududesse tekivad väikesed rebendid. Lülisamba nimmeosa viitab seljapiirkonnale, mida tavaliselt nimetatakse alaseljaks. Seetõttu on nimmepiirkonna venitus lülisamba nimmepiirkonna lihaspinge, mis põhjustab valu, turset, verevalumeid, tuimust, kipitust või muud tüüpi valu. Nimmepiirkonna pinget ei tohi segi ajada teiste lülisamba nimmepiirkonna vigastuste ja valudega, nagu istmikunärvi valu, kettaheide või sidemete vigastus. Igasugused pinged piirduvad ainult lihastega.
Nimmepiirkonna pinge võib esineda mis tahes lihastes, mis toetavad selgroogu alaseljas. Spordivigastused on selles piirkonnas tavalised, kuna väänavad liigutused võivad neid lihaseid liigselt koormata. Sellist pinget võivad põhjustada ka autoõnnetused, nagu ka raskete raskuste tõstmine. Iga kord, kui seljalihased saavad koormuse või löögi, mida need lihased ei suuda taluda, on võimalik nimmepiirkonna pinge. Lihaskiud hakkavad eralduma ja rebenema, mis võib põhjustada valu. Kui lihaskoed eralduvad täielikult, nimetatakse vigastust lihasrebendiks ja selle parandamiseks võib vaja minna operatsiooni.
Nimmepiirkonna pinge korral tunneb kannatanu tõenäoliselt alaseljas tuima valu. Turse on võimalik, nagu ka verevalumid, kuigi kui vigastus on kohe pärast selle tekkimist jäätunud, saab turse ja verevalumeid minimeerida, mis omakorda hoiab valu minimaalsena ja soodustab paranemist. Nimmepiirkonna pinge paranemiseks on vaja palju puhata; puhkus võib kesta ühest päevast mitme nädalani, olenevalt tüve raskusastmest. Käsimüügis olevad valuvaigistid võivad samuti aidata valu leevendada ja tõsisematel juhtudel võib arst välja kirjutada põletikuvastaseid ravimeid, et turse maha hoida.
Nimmepiirkonna venituse vältimiseks tuleks osaleda regulaarses treeningus, mis tugevdab süvalihaseid ehk lülisammast toetavaid lihaseid alaseljas, kõhus, tuharates ja puusas. Samuti peaks ta regulaarselt venitama, et hoida lihased virged ja terved. Kui kannataja istub rutiinselt pikka aega, on vaja sageli toolilt tõusta, et liikuda ja tagada lihaste püsivus. Lihased nõrgenevad pideva tegevusetuse tagajärjel, muutes need vigastustele kalduvamaks.