Neuriit on meditsiiniline seisund, mida iseloomustab põletik närvis või närvisüsteemi osas. Peamist tüüpi on kaks: optiline ja perifeerne.
Optiline neuriit, mida nimetatakse ka retrobulbaarseks neuriitiks, on üldiselt põhjustatud viirus- või bakteriaalsetest infektsioonidest. Nagu nimigi ütleb, on see nägemisnärvi põletik. See võib põhjustada osalise või täieliku nägemise kaotuse. Tavaliselt on põhjuseks see, et põletik hävitab müeliinkesta ehk närvi katva isolatsioonikihi või on paistetusest kahjustatud närvi aksonid.
Selle seisundi all kannatav inimene tunneb sageli valu, kui ta üritab silma liigutada. Lisaks on tal sageli raskusi kahjustatud silma värvide tuvastamisega, kuigi ta ei pruugi sellest aru saada enne, kui ta katab terve silma.
Enamikul nägemisnärvipõletikuga patsientidel taastub normaalne nägemine pärast häiret põhjustava infektsiooni kadumist, kuid sageli kulub selleks kaheksa kuni kümme nädalat. Mõnel juhul põhjustab see seisund püsivaid kahjustusi ja nägemise kaotust. Püsiva kahjustuse tõenäosuse vähendamiseks on oluline, et seda neuriidi vormi põdeval inimesel oleks võimalik saada kiiret arstiabi.
Perifeerse neuriidi korral, mida nimetatakse ka perifeerseks neuropaatiaks, tekib perifeerse närvisüsteemi närvi kahjustus. See võib olla põhjustatud haigusest või haigusest, kuid tavaliselt ei ole seda otseselt põhjustatud bakteritest või viirustest. Selle asemel on levinud põhjused, nagu AIDS, diabeet, krambid, alkoholism ja toitumisvaegused. Inimesel võib tekkida põletik ka närvile avaldatava surve tõttu, kui ta on liiga kaua ühes asendis püsinud.
Perifeerse neuriidiga inimesed kogevad kõndimisel tavaliselt värinaid, tuimust ja ebakindlust. Samuti võib patsient tunda väsimust ja nõrkust, kogeda krampe või üldist raskustunnet. Lisaks võib ta tunda kahjustatud närvide sügelust, kipitust ja valu. Mõnel juhul võib valu muutuda nii tugevaks, et patsient peab selle leevendamiseks kasutama tugevatoimelisi ravimeid.