Mormoonide teoloogia on mitmete kristlike rühmade, eriti Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (LDS Kirik) veendumused, kuid hõlmab ka mõnda muud mormoonidena identifitseerivat killustunud rühma. Kuigi mormoonide teoloogial on kristliku peavoolu teoloogiaga palju ühiseid tõekspidamisi, erineb see mitmel viisil. Kõige olulisem on see, et mormoonid aktsepteerivad Mormoni Raamatut ja mõningaid muid dokumente Pühakirjana, nad lükkavad tagasi kolmainsuse õpetuse ja neil on hauataguse elu osas erinevad tõekspidamised.
Enamik mormoone kuulub LDS-i kirikusse, mis järgib oma asutaja Joseph Smithi õpetusi ja pidevat prohvetite järjestust. Mormoonid usuvad, et Smith sai Mormoni Raamatu ilmutusena Jumalalt. Mormoni Raamat õpetab, et peavoolu kristlased olid osa suurest usust taganemisest, mille käigus kadusid tõed Jumala ja Jumala tahte kohta. Nad usuvad, et mormonismi „taastatud evangeelium” on õige kristliku õpetuse parandatud ja laiendatud vorm. Mormoni Raamat ja Õpetus ja Lepingud, aga ka Vana ja Uus Testament on kõik LDS-i kirikus pühakirjad.
Mormoonide teoloogia järgi on nii Jumalal kui ka Jeesusel füüsiline keha, Pühal Vaimul aga mitte. See erineb enamiku teiste kristlike rühmade seisukohast Kolmainsuse kohta, kuna Isa, Poega ja Püha Vaimu kirjeldatakse kolme eraldiseisva olendina, mitte kolme olevusena ühes. Arvatakse, et Jumal on Jeesuse sõna otseses mõttes füüsiline isa ja kogu inimkonna “vaimuisa”.
Nagu enamik teisi kristlasi, usuvad ka mormoonid, et Jeesuse Kristuse kaudu saab inimesi pattudest päästa. Mormoonide teoloogia järgi on päästmine aga pigem heade tegude, nagu ristimine ja kiriku õpetuste järgimine, tulemus, mitte ainult armust. Jeesuse kaudu päästetud inimene läheb pärast surma ühte kolmest taevariigist.
Taevane kuningriik on neist kõrgeim ja on reserveeritud neile, kes järgisid oma eluajal kiriku talitusi ja lepinguid või kellel on pärast surma keegi teine nende eest volikirja alusel talitusi sooritanud. Selles “rõõmustuses” on inimesel füüsiline keha, ta jääb oma perega ühendatuks ja tal on võimalus saada oma planeedi jumalaks. Ülejäänud kaks kuningriiki, terrestriaalne ja telestiaalne, sisaldavad neid, kes on päästetud, kuid mitte „ülendatud”. Mõned, keda nimetatakse “hukatuse poegadeks”, saadetakse “välisesse pimedusse”.
Teistel rühmadel, kes nimetavad end samuti mormooniks, kuid kes ei kuulu LDS-i kirikusse, võivad olla veidi teistsugused teoloogilised vaated. Fundamentalistlikud mormoonid usuvad näiteks, et polügaamia ehk “mitmusabielu” on taevalikku kuningriiki sisenemiseks hädavajalik. LDS-i kirik aga loobus 1890. aastal polügaamia praktikast.