Meningomüelotseel on teatud tüüpi sünnidefekt ja seda võib nimetada ka müelomeningotseleeks. See põhjustab selgroo sulgemise ebaõnnestumise enne sündi. Selle tulemusena tekib vastsündinu seljale nähtav kott. Seljaaju ulatub välja ning närvid ja kuded võivad samuti paljastada.
See sünnidefekt on spina bifida vorm. Spina bifida on rühm sünnidefekte, mis hõlmavad aju ja seljaaju. Tavalise raseduse korral sulanduvad loote selgroo kaks külge esimesel raseduskuul. Selle eesmärk on katta seljaaju, närve ja ümbritsevaid kudesid. Meningomüelotseleega sündinud imik ei arene selles osas nii, nagu ta tavaliselt peaks.
Kui imik põeb meningomüelotseeli, peaks ilmne märk – seljakott – olema kohe nähtav. Imikul võib tekkida ka osaline või täielik halvatus või tundlikkuse puudumine, samuti nõrkus ning põie- ja soolekontrolli kaotus. Tal võivad olla ka muud sünnidefektid, nagu lampjalgsus või ebanormaalsed jalad või labajalad. Lapsel võib olla ka vesipea, mis on koljus liigne vedelik.
Rasedad naised võivad läbida sünnieelse sõeluuringu raseduse teisel trimestril, et aidata kindlaks teha, kas nende lapsel võib olla sünnidefekte. Vereanalüüs, mida nimetatakse neljakordseks ekraaniks, kontrollib meningomüelotseli ja muid haigusi, nagu Downi sündroom. Diagnoosi kinnitamiseks võib vaja minna täiendavaid uuringuid, nagu ultraheli või amniotsentees. Amniotsentees on test, mis analüüsib lootevedelikku, mis loote emakas hoiab.
Meningomüelotseeli sünnitusjärgne diagnoos hõlmab tavaliselt lülisamba piirkonna röntgenikiirgust. Arst võib närvifunktsiooni kontrollimiseks läbi viia ka neuroloogilise läbivaatuse. See hõlmab jälgimist, kuidas vastsündinud laps reageerib nõelatorketele kehal.
Meningomüelotseeli põdevate imikute vanemaid juhendatakse tavaliselt hoolikalt, kuidas oma last käsitseda ja paigutada, et vältida seljaaju kahjustamist. Arst arutab toitmise ja vannitamise erivajadusi. Suurema infektsiooniriski tõttu võib ennetava meetmena määrata antibiootikume.
Kui beebil on vesipea, võib ta vajada šunti liigse vedeliku väljajuhtimiseks. Lapse arst soovitab tõenäoliselt operatsiooni meningomüelotseeli korrigeerimiseks, kui laps on veel väga väike. Operatsioon võib aidata sünnidefekti parandada.
Laps vajab järelhooldust kogu oma elu jooksul. Arst peab jälgima tema arengut. Kui lapsel on neuroloogilised probleemid, näiteks ebaõige põie või soolefunktsioon, võib osutuda vajalikuks edasine ravi, näiteks kateetri kasutamine. Kõiki lihas- või liigesprobleeme saab leevendada füsioteraapia ning tugi- või ratastooli toega.
Kuigi on ebaselge, mis täpselt põhjustab spina bifida vorme, arvatakse, et see võib olla tegurite kombinatsioon. Keskkonna- ja geneetilised riskitegurid võivad kaasa aidata meningomüelotseleile. Tõenäoline on ka foolhappe, mis on B-vitamiini, puudus. Sünnidefektide riski vähendamiseks peaksid rasedad naised arutama foolhappe vajadust oma arstiga.