Melaniinpigment või lihtsalt melaniin on tumepruuni kuni musta pigmentatsiooniga ühend, mida võib leida paljudes inimeste ja loomade kehaosades. Seda seostatakse kõige sagedamini nahavärviga, kuigi melaniini sisaldavad ka silmad ja juuksed. Seda toodavad pigmenti tootvate rakkude klass, mida nimetatakse melanotsüütideks ja mis paiknevad naha väliskihi alumises kihis ehk epidermises. Kui melanotsüüdid loovad melaniini pigmenti, mida nimetatakse melanogeneesiks, loob see püsiva värvi.
Peamise naha pigmentatsiooni määrajana näitab melaniini pigment tumedama naha puhul suuremat kontsentratsiooni ja heledama naha puhul väiksemat kontsentratsiooni. Inimestel, kellel on vähe või üldse mitte melaniini, tekib haigus, mida nimetatakse albinismiks. Kõigil, olenemata rassist või etnilisest kuuluvusest, on enam-vähem sama arv melanotsüüte. Melaniini pigmenti peetakse türosiini derivaadiks, mis on aminohape, mida rakud kasutavad valkude sünteesiks.
Kaks peamist melaniini pigmendi tüüpi on eumelaniin ja feomelaniin. Neist kahest levinum, eumelaniin, on pigment, mida leidub tumedama nahaga inimestel. Samuti vastutab see juuste musta, pruuni, halli ja kollase värvimise eest, samuti areola, mis on iga rinnanibu ümbritsev tumedam ringikujuline ala. Feomelaniin on tihedamalt seotud heledama nahaga inimestega. Selle ülesandeks on anda juustele värv, mis ulatub laias laastus punasest kollaseni, mistõttu on see punaste juustega inimestel tavalisem.
Lisaks melanogeneesile võib melaniini pigmenti toota ultraviolettkiirguse (UV) kiirguse DNA kahjustuse tõttu. Seda protsessi kutsub kõige sagedamini esile päevitamine, mis hõlmab naha tumenemist, tavaliselt päikese ultraviolettkiirte või päevituskabiinide toimel. Seda tüüpi melaniini tootmine, erinevalt melanogeneesist, ei põhjusta aga püsivat pigmentatsiooni.
Melaniini pigment toimib fotoprotektiivina, mis tähendab, et see vähendab UV-kiirguse poolt nahale tekitatavat kahju. Eumelaniin on palju parem fotokaitsevahend kui feomelaniin, millel on suurem risk saada kantserogeeniks või nahavähki tekitavaks aineks. Kuid melaniini kõrgem kontsentratsioon, mis piirab kokkupuudet päikesevalgusega, jätab naha ilma D-vitamiini tootmiseks vajaliku aine hankimisest.
Sama loogika kehtib ka silmade kohta. Iirist värviv melaniin – see õhuke ümmargune struktuur, mis reguleerib võrkkestale mineva valguse hulka – kaitseb seda päikese potentsiaalselt kahjulike kiirte eest. Inimesed, kellel on heledamat värvi iirised, on suuremas ohus.