Maksaveen on mis tahes veen, mis kannab hapnikuvaegusega verd maksast välja alumisse õõnesveeni. Mõiste veen viitab veresoonele, mis transpordib verd tagasi südamesse, erinevalt arterist, mis viib verd südamest eemale. Mõiste maks viitab maksale.
Maksaveenide rühm kohtub maksa tagumises või tagumises osas madalama õõnesveeniga. Õõnesveen on peamine veresoon, mis omakorda transpordib verd südame paremasse aatriumisse, kus veri võib alustada hapnikuga saamise protsessi.
Maksa veeni kaudu transporditav veri sisaldab verd, mida kasutati maksa toitmiseks, samuti verd enamikust teistest kõhuõõneorganitest. Seda seetõttu, et maks toimib puhastusjaamana vere tagasiteel südamesse, et saada uuesti hapnikuga varustada. Maksas luuakse fagotsüütiline ehk rakkude tapmise süsteem, et tappa baktereid, mis võivad verre sattuda, eriti soolte kaudu, ja vabaneda surnud või kahjustatud vererakkudest. Maks võib säilitada ja vabastada ka suuri koguseid verd, et kontrollida igal ajahetkel kehas ringleva vere mahtu. Kuna maks saab nii palju verd, on see väga vaskulaarne organ või organ, millel on palju veresooni.
Maks saab deoksüdeeritud verd teistest elunditest maksavärava veenide kaudu ja hapnikuga küllastunud verd, et end läbi maksaarteri toita. Maksa portaalveenide ja maksaarteri harude otsas ehk otsas vajub arteriaalne ja venoosne veri kokku sinusoidideks, mis omakorda tühjenevad igas lobulis paiknevatesse keskveenidesse. Sinusoidid on spetsiaalsed veresooned, millel on fenestratsioonid või väikesed vahed rakkude vahel, et suurendada plasma ja kahjustatud rakkude läbilaskvust vereringest väljumisel. Igal lobulil on oma tsentraalne veen, mis kogub sinusoididest verd ja suunab selle edasi maksa veenide rühmadesse.
Maksa veenid jagunevad kahte rühma, ülemisse ja alumisse, sõltuvalt sellest, kus veenid maksast väljuvad. Alumine rühm väljub maksa paremast sagarast ja sabaosast ning nende arv võib inimeseti erineda. Ülemine rühm väljub kvadraatsagarast ja vasakpoolsest sagarast maksa tagumises küljes. Ülemises rühmas on tavaliselt kolm maksaveeni ja need kipuvad olema suuremad kui ülemise rühma veenid.
Budd-Chiari sündroom tekib siis, kui maksa veeni väljavool on blokeeritud maksaveeni, alumise õõnesveeni või parema aatriumi takistusega. Seda põhjustab tavaliselt maksa veenis tekkinud tromb, eriti globaalses läänes, kuid seda võivad põhjustada ka kaasasündinud või arengudefektid või teadmata põhjused. Sümptomid varieeruvad olenevalt sellest, kas obstruktsioon ilmneb ootamatult, kus patsientidel ilmneb valu ja maksapuudulikkuse nähud, või kas see ilmneb järk-järgult, kus patsiendid ei pruugi valu tunda, kuid aja möödudes hakkavad ilmnema maksapuudulikkuse nähud. Tavalised sümptomid võivad olla maksa suurenemine, maksaensüümide aktiivsuse tõus, astsiit, kõhuvalu, kollatõbi ja kaugelearenenud juhtudel tsirroos. Ravivõimalused hõlmavad antikoagulante, naatriumipiirangut, diureetikume, kirurgilisi šunte, angioplastikat ja maksa siirdamist hädaolukorras või viimase abinõuna.