Mis on makroökonoomika põhitõed?

Makroökonoomika on majanduse valdkond, mis käsitleb riigi majanduse laiemaid komponente. Kui makromajanduse põhitõed keskenduvad mõnevõrra üksikisikute käitumisele, siis riiklikul tasandil leidub olulisi tegureid. Makromajanduse olulisemad alused on inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt ja tööpuudus.

Sisemajanduse koguprodukt (SKT) on üldiselt määratletud kui kõigi kaupade ja teenuste summa, mida üks riik aastas loob. Rahvamajanduse kogutoodang (GNP) on sarnane mõõt, kuid see võtab arvesse rahvuslikke huve, mis ei pruugi olla toodetud riigi füüsilistes piirides. Mehhiko tehases ehitatud, kuid USA ettevõttele kuuluvad autod on näide RKT väärtusest, mida tehniliselt ei arvestata SKT-na. Mõlemat mõõtmist saab kasutada riigi tootlikkuse hindamiseks makromajanduslikul tasandil.

Tööpuudus on määr, mis näitab, kui palju inimesi riigis ei leia tööd. See on põhinäitaja makromajanduse aluste uurimisel. Töötuse määra väljendatakse tavaliselt protsendina tööealistest täiskasvanutest. Näiteks kümneprotsendine määr tähendab, et iga kümnes töötaja ei tööta aktiivselt töökohal. See näitaja eirab inimesi, kes tavapäraselt ei kuulu tööjõu hulka, nagu lapsed ja vanurid.

Inflatsioon on hindade tõusutempo riigis. Majandusteadlased määravad inflatsiooni tavaliselt mitme peamise kauba ja teenuse hindu mõõtes. Inflatsioon ei tähenda, et kaup on tegelikult muutunud väärtuslikumaks, vaid pigem seda, et rahaline hind on tõusnud. Pudel tüüpilist karastusjooki maksis näiteks 1940. aastatel umbes viis USA senti. See toode on jäänud enamasti samaks, kuid maksab täna inflatsiooni tõttu palju rohkem.

Makromajanduse alused ei ole isoleeritud põhimõtted, vaid on omavahel tihedalt seotud. Ühe makromajandusliku teguri muutused võivad põhjustada teise näitaja tõusu või langust. Kui riigi SKT kasvab, on tööpuudus tavaliselt madal. Seda seetõttu, et uute toodete loomiseks ja teenuste pakkumiseks on vaja töökohti ja tööjõudu. Samamoodi esineb sageli kõrge tööpuuduse perioode, kui riigi sisemajanduse koguprodukt väheneb.

Inflatsioonitase on seotud ka SKP ja tööpuuduse muutustega. Kui SKT hakkab langema, otsustavad valitsused mõnikord majandust stimuleerida lisaraha emiteerimisega. Neid stiimuleid saab kasutada kaupade ostmiseks ja töötajate palkamiseks. Lisavaluuta süstimine tähendab aga sageli seda, et iga paberarve on vähem väärt ja tekib inflatsioon.

SmartAsset.