Sõnad, nagu “lennuk”, “ajaleht” või “kirjaklamber”, sisaldavad kahte erinevat sõna, mis toimivad eraldi, kuid on kokku pandud. Nende kahe iseseisva sõna liitmisel tekib liitsõna, millel võib olla uus tähendus või lihtsalt täpsem definitsioon. “Õhk” ja “lennuk” moodustavad koos “lennuki”, samas kui “paber” ja “klamber” muutuvad “kirjaklambriks”. Need sõnad võib moodustada kas tahke terminina või sidekriipsu abil; ebastandardsed fraasid luuakse sageli kirjeldavate sõnade või omadussõnadena.
Tähendus ja eesmärk
Liitsõna on lihtsalt kaks sõna, mis on ühendatud, et muuta uus ja sageli spetsiifilisem sõna konkreetse olukorra jaoks kohaldatavaks. Näiteks sõna “uudised” võib tähendada paljusid asju, kuigi tavaliselt viitab see jooksva teabe edastamisele. Kombineerituna sõnaga “paber”, mis võib viidata ka mitmele erinevale asjale, moodustub liitsõna “ajaleht”, mis viitab konkreetsele objektile. Samamoodi on “kirjaklamber” teatud tüüpi klambrid, mis on mõeldud konkreetseks otstarbeks.
Tüüpiline kasutamine
Oluline on mõista liitsõnade kasutamist, sest mõnel neist võib sõnade liitmisel olla erinev määratlus, mitte ainult lauses järjestikku kasutada. See eristus on ülioluline, et tagada avalduses õige tähendus. Näiteks saab liitsõna “üldine” veidi erineva tähenduse kui kaks sõna “üle kõige” lauses.
Seda võib näha kahes järgmises lauses: “Üldiselt mulle film meeldis” ja “Film valiti auhinna võitmiseks kõigi teiste seast.” Esimeses näites on “üldine” üleminekusõna, mis võtab kokku kõneleja mõtted. Seda võib kasutada sünonüümina sellistele terminitele nagu “kokkuvõtteks”. Teises näites aga tähendavad sõnad “üle kõigi” “üle kõigi teiste” või “üle kõigi teiste”; see kasutus tähendab, et miski on millestki muust parem, kui summeerimine.
Põhistruktuur
Kui keegi ühendab kaks sõna liitsõna moodustamiseks, siis nende sõnade kirjapilt tavaliselt ei muutu. Selle asemel on peamine muudatus lihtsalt tühikute kustutamine sõnade vahel. See on sisuliselt sõnade abielu, kus kaks saavad üheks.
Sellest abielureeglist on mõned erandid. Nii nagu paljud naised eelistavad neiupõlvenimede säilitamiseks abielludes sidekriipsuga perekonnanime, võidakse osa liitsõnu otse kokku liitmise asemel sidekriipsutada. Sidekriipsuga ühendamata liitsõnu nimetatakse “suletud” ühenditeks, sidekriipsuga ühendatud sõnu aga sidekriipsudega ühenditeks. Samuti on liitsõna jaoks “avatud” vorm, nagu “postkontor”, kus ruumi ei kustutata, vaid need kaks sõna toimivad ühena.
Sidekriipsuga ja suletud ühendid
Valides, kas sõnu ühendada kas sidekriipsu või tühiku kustutamisega, peaks kirjutaja õige struktuuri leidmiseks otsima sõnaraamatust. Sõnu võib liita palju ja mõnikord võib olla raske kindlaks teha, kuidas neid ühendada ja millises kontekstis seda teha. Üldiselt, kui keegi ühendab kaks sõna, mida tavaliselt ei liita, kasutab kirjutaja suhte väljendamiseks sidekriipsu, selle asemel et luua liitsõna, mida tegelikult ei eksisteeri. Seda tehakse sageli sõnade puhul, mida kasutatakse koos omadussõna loomiseks, näiteks “tuntud” või “helepunane”.