Üürileping on lepinguline leping, millega antakse vara kasutusse andmine omanikult teisele poolele kindlaks tähtajaks ja rendile. Kinnistu omanikku nimetatakse üürileandjaks ehk üürileandjaks. Kinnisvara üürivat isikut nimetatakse rentnikuks ehk rentnikuks.
Kuigi rendileandjate õigused ja kohustused võivad riigiti erineda, on teatud ühiseid jooni. Kõikidel juhtudel jääb rendileandja kinnisvara omanikuks ja ainult tema saab kasu vara müügist tulenevast hinnast. Samuti on tal õigus saada õigeaegselt kokkulepitud üür ja saada üürniku tekitatud kahju hüvitamist. Kõigil juhtudel on tal õigus eeldada, et vara ei kasutata ebaseaduslikul viisil.
Üüri eest on üürnikul õigus vara privaatselt nautida. Üürileandjal on piiratud sissepääsuõigus teatud eesmärkidel, näiteks korralise hoolduse või remondi teostamiseks. Seda tuleb teha mõistlikul tunnil ja üürnikku eelnevalt teavitades. Mõnes riigis piisab telefonikõnest; muud jurisdiktsioonid nõuavad kirjalikku teatamist ettenähtud vormi kaudu. Vara kahjustada ähvardava hädaolukorra (nt üleujutus või tulekahju) korral teatamise nõudest loobutakse.
Üürileandjal on õigus määrata üürilepingu tingimusi seni, kuni see vastab kehtivatele üürilepingut reguleerivatele seadustele. USA annab rendilepingu olemuse osas palju vabadust, samas kui teised piirkonnad, nagu Queensland, Austraalia, nõuavad konkreetseid valitsuse heakskiidetud vorme. Üürileandjal on õigus üürnik välja tõsta ka teatud asjaoludel, sh üüri rikkumine, ruumide õigusvastane kasutamine või üürniku tahtlik kahju tekitamine.
Üürileandjaks olemisega kaasnevad ka teatud kohustused. Üürileandjalt oodatakse vara korrashoidmist viisil, mis vastab kohalikele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samuti peab ta austama üürniku privaatsust. Kui üürileping on sõlmitud, on ta kuni üürilepingu lõppemiseni seotud tingimustega, näiteks üürisummaga. Tema kui vara omaniku kohustus on tasuda ka kõik määratud maksud.
Enne üürilepingu sõlmimist on oluline, et nii liisinguandja kui ka üürnik kontrolliksid vara olemasolevate kahjustuste või plekkide suhtes. Kõigist puudustest, nagu plekk põrandal või katkine kapi käepide, tuleks koostada nimekiri. Mõlemad pooled peaksid kontrollnimekirjale alla kirjutama. Kui üürileping on lõppenud, peaksid mõlemad pooled vara uuesti üle vaatama, et teha kindlaks, kas on tekkinud täiendavaid kahjusid, mille eest üürnik vastutab.
Liisinguandja nõuab üldjuhul kahjutagatisraha üürilepingu alguses. See tagatisraha tagastatakse üürnikule pärast üürilepingu lõppemist, millest on maha arvatud kahjutasu või tasumata üürisumma. Kohalikud jurisdiktsioonid võivad reguleerida, millised tasud on mahaarvatavad, kuigi tavapärase kulumise eest vastutab tavaliselt omanik. Tagatisraha tuleb tavaliselt tagastada kindlaksmääratud aja jooksul, vastasel juhul võib üürileandja vastutada kahjude eest.
Üürileping on juriidiliselt siduv dokument, mistõttu on oluline, et mõlemad pooled oleksid selle tingimuste osas väga selged. Enne rendileandjaks hakkamist on inimesel hea tutvuda kehtivate valitsuse määrustega. Hästi kursis olemine võib muuta kogemuse nauditavamaks ja tulutoovamaks.