Mis on leksikoloogia?

Leksikoloogia uurib leksikat, keele moodustavate sõnade raamatukogu. Leksikat võib nimetada ka sõnavaraks; mõlemal juhul on mõiste mõeldud hõlmama kõiki keeles kasutatavaid sõnu, sealhulgas variante ja arhailisi vorme. Leksikoloogia valdkonnas töötavaid inimesi tuntakse leksikoloogidena ja neid leidub sageli akadeemilistes ringkondades. Mitmed kolledžid ja ülikoolid pakuvad leksikoloogia, sealhulgas võõrkeelte leksikoloogia õppimist.

Leksikoloogias kombineeritakse mitmeid erinevaid huvivaldkondi. Sõnu uurivaid inimesi huvitavad erinevate sõnade omavahelised seosed, sõnaliikide märgistamine, sõnarühmade ja nende suhete uurimine ning aja jooksul toimuvad sõna- ja keelekasutuse arengud. Leksikoloog saab uurida sõnakasutuse piirkondlikke erinevusi ja vaadata ka uuritud sõnade ajalugu, uurida nende päritolu ja näha, kuidas nende kasutamine on olukordades, kus see nii on, algsest tähendusest kõrvale kaldunud.

Lingvistika figureerib tugevalt leksikoloogias ja paljusid selle ala uurijaid huvitab ka semantika, tähenduse uurimine. Leksikoloog võib otsustada uurida mis tahes keele leksikat ja töötada suure hulga materjalidega, sealhulgas originaalallikatekstidega, mis näitavad ajaloolist sõnakasutust, sõnaraamatuid ja muid viiteid. Tavaliselt on sõnakasutuse ja päritolu täielikuks süvenemiseks vaja mitme keele oskust, eriti kuna paljud kaasaegsed keeled laenavad vabalt üksteiselt sõnu.

Leksikograafidena tuntud spetsialistid töötavad selliste tekstide kallal nagu sõnaraamatud. Need leksikoloogiaspetsialistid kirjutavad välja sõnu ja nende variante, uurivad juuri ja määratlevad tähendusi, töötades välja tekste, mis pakuvad ressursse inimestele, kes on huvitatud sõnade tähendustest ja päritolust. Leksikoloogid ei ole aga tingimata seotud sõnaraamatute koostamisega ja nende tööd saab rakendada kõikvõimalikel viisidel ja mitmest vaatenurgast.

Leksikoloogiaalase karjääri vastu huvi tundvad inimesed peaksid plaanima pigem palju aega koolis veeta, kuna paljud selle valdkonna inimesed on doktorikraadiga ja lõpetanud kraadiõppe. See aitab enne sellele õppesuunale asumist tunda huvi sõnade ja keele vastu ning olla kursis ühes või mitmes võõrkeeles. Silm detailide suhtes ja huvi ajaloo vastu on soovitatav ka tulevastel leksikoloogidel. Seda tüüpi töö nõuab täpsust ja kannatlikkust, millele lisandub kirg keele vastu.