Laisk Susan on lisand lauale, mis on loodud aitama söömise ajal toitu ühelt inimeselt teisele viia. See saavutatakse pöördaluse abil, mis tavaliselt liigutab toitu ringikujuliselt, kui lauas olijad seda lükkavad. Nii ei pea toitu kordagi üles võtma ja ümber laua laskma. Selle asemel jääb see ümber pööramisel paigale.
See seade võib olla ka köögikapi osa. Selles mõttes on laisk Susan kapis olev riiulitüüp, mis on võimeline ümber oma telje pöörlema. Riiulit võib keerutada, et leida teatud laos olevaid kaupu, tavaliselt toiduaineid, näiteks konserve. Väljastpoolt tundub, et tegemist on kahe kapiga, mis asuvad üksteise suhtes täisnurga all. Kui aga ühte neist kappidest lükata, liiguvad mõlemad uksed ja pöördlaud tuleb seest välja.
Olenemata sellest, kas laisk Susan on lauaplaadil või kapis, saab selle valmistada erinevatest materjalidest. Enamasti on see valmistatud plastikust, puidust või klaasist. Arvatakse, et Thomas Jefferson leiutas laisa Susani 18. sajandil, kuigi sel ajal nimetati neid lolliteks. Väidetavalt mõtles Jefferson selle välja, kuna tema tütar kurtis, et teda serveeriti lauas alati viimasena ja seetõttu ei leidnud ta end lauast lahkudes kunagi täis. Teised usuvad, et Thomas Edison oli leiutaja, kuna arvatakse, et ta leiutas oma fonograafi plaadimängija.
Olenemata sellest, kes selle leiutas, võttis Vanity Fair selle leiutise reklaamis kasutusele termini laisk Susan alles 1917. aastal. Suurbritannias kasutatakse selle asemel aga siiani terminit dumbwaiter. Naisenime nime põhjendus jääb saladuseks. Üks teooria on see, et see sai nime kas Jeffersoni või Edisoni tütre järgi, kes mõlemad said nimeks Susan.