Mis on küsitlusmaks?

Mõistet “küsitlusmaks” kasutatakse kahes tähenduses. Enamikus maailmas on see kindlasummaline maks, mida nõutakse igalt piirkonna kodanikult valitsusele raha kogumise eesmärgil. Ameerika Ühendriikides kasutatakse seda terminit konkreetselt rahasumma kohta, mille inimesed pidid maksma valima minekuks. Mõlemad viitavad “küsitlusele” ja “loendamisele”, mis on tuletatud sõnast “küsitlus” tähenduses “inimpea”. Maks teises tähenduses kaotati 1964. aastal Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 24. muudatusega.

Küsitlusmaksu ajalugu esimeses mõttes on iidne, nagu ka sellele vastuseisu ajalugu. Neid makse kasutati paljudes Euroopa riikides ja Euroopa kolooniates (sh Ameerikas), et koguda raha valitsusprogrammide eest tasumiseks. Mõnikord võitlesid kodanikud vastu, nagu 1381. aasta talupoegade mäss Inglismaal, mille selline maks vallandas. Katse ennistada küsitlusmaks 1990. aastal Suurbritannias tõi kaasa ka mässu.

Selle maksu pooldajad väidavad, et see tagab, et kõik kannavad sama maksukoormust, samas kui vähendatud maksud takistavad rohkem raha teenida. Vastased märgivad, et need maksud panevad madala sissetulekuga inimestele ebamõistliku koormuse, sest nad ei saa endale kindlasummalist tasu nii lihtsalt lubada kui jõukad inimesed. Paljud riigid kasutavad sissetulekutel põhinevat maksustamissüsteemi, mitte küsitlusmaksu, mis peegeldab ideed, et inimesed peaksid maksma vastavalt oma võimetele, mitte olema kohustatud maksma kindla summa.

Teises mõttes kavandati küsitlusmaks teadlikult selleks, et kaotada USA madala sissetulekuga valijad, eriti mustanahalised valijad. Valijatel oleks valimisjaoskonda saabudes kohustus sedelite kättesaamiseks maksta makse ja kui nad ei saanud seda tasu endale lubada, lükati nad ära. Paljud inimesed vaidlesid sellele vastu, väites, et see rikub võrdsuse aluspõhimõtet, mis pidi olema Ameerika elu nurgakivi.

1964. aastal nõustus Kongress ja võeti vastu 24. muudatus, millega kaotati küsitlusmaks, võimaldades paljudel inimestel esimest korda hääletada. USA vähemuste valijate hirmutamiseks või survestamiseks kasutati aga muid meetmeid.