Küpressiviinapuud on üheaastane taim, mis kasvab hästi otsese päikesevalguse käes keskmisest kõrgema kastmisega. Viinapuud kasvavad kiiresti ja toodavad lillekimpe, mis muudavad need õue või muudele õuealadele atraktiivseks. Algselt pärinesid küpressiviinapuud Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning seetõttu ei kasva nad kevadel varajase külma käes hästi. Muud viinapuu nimetused hõlmavad tähehiilgust, koolibri lilli ja selle teaduslikku nimetust Ipomoea quamoclit.
Mõned peavad küpressiviinapuud häirivaks taimeks, kuna need levivad kergesti. Viinapuud meelitavad ligi koolibri, mesilasi ja liblikaid, kes omakorda levitavad viinapuu seemneid läheduses. Tõenäoliselt jätkavad väljakujunenud viinapuude kasvamist uued viinapuud, mis lämmatavad muud taimed, kuna nad tarbivad vett ja päikesevalgust ning hõivavad pinnast. Aednik saab vältida viinapuude ülevõtmist ala, korjates seemnekaunad siis, kui need viinapuudele ilmuvad, enne kui neil on võimalus avaneda ja hakata seemneid ümbritsevas pinnases levitama.
Roosad, punased ja valged torukujulised lilled kasvavad väikestes kobarates, mis on levinud üle viinapuude. Küpressiviinapuude lilled ilmuvad suve algusest sügiseni, muutes need atraktiivseteks dekoratiivtaimedeks õues. Erinevalt mõnest teisest taimest jäävad õied avatuks ka päevavalgustundidel. Kui viinapuu õied surevad, peab aednik need ära lõikama, et soodustada rohkemate lillede kasvu.
Võred ja võred pakuvad küpressiviinapuudele mittepurustavat kasvuviisi. Viinapuud ei kasva maapinnal nagu mõned muud viinapuud, eelistades ronida vertikaalsetel pindadel. Aednik võib väänata viinapuude kasvupinda ümber pindade, millel ta tahab, et viinapuud kasvaksid, suunates selle tipud ülespoole. Kui neil lastakse kasvada puid või muid taimi, lämbuvad viinapuud lõpuks välja ja tapavad teised taimed.
Optimaalsetes kasvutingimustes võib küpressipuu ühe kasvuhooaja jooksul kasvada kuni 15 jalga (umbes 4.5 m). Uute viinapuude istutamisel peaks aednik asetama viinapuud üksteisest vähemalt 12 tolli (umbes 30 cm) kaugusele. Viinapuud peaksid olema ka niiskes, kuid mitte märjas pinnases, mida tuleb regulaarselt kasta. Igal kevadel peaks aednik välja kaevama ka vähemalt osa väljakujunenud viinapuude ümber kasvavatest uutest viinapuudest, vastasel juhul lämbuvad uued viinapuud üksteisest välja ja mõjutavad negatiivselt vähemalt mõnda väljakujunenud viinapuud.