Külgnärv on üldine termin, mis kirjeldab keha külgmistes osades paiknevaid närve. Mõiste külgmine tähendab külge puudutamist, näiteks põlve kehast eemale jääv külg on külgmine, samas kui teise põlve poole suunatud külg on mediaalne. Külgnärvi näide on lateraalne reieluu nahanärv – see närv innerveerib nahka reie välimisel (külgmisel) küljel.
Nahanärvid innerveerivad nahka või tagavad sellega närvilise suhtluse. Need on sageli ainult sensoorsed närvid, st nad ei funktsioneeri lihaste kontrolli all, kuigi mõned pakuvad innervatsiooni naha struktuuridele, näiteks higinäärmetele. Närve, mis innerveerivad nahka kehaosade külgmistel külgedel, nimetatakse külgmisteks nahanärvideks, näiteks küünarvarre külgmine nahanärv annab tunde külgmise küünarvarre nahas. Samuti on küünarvarre mediaalne nahanärv, mis annab nahale tunde küünarvarre sisemises osas.
Külgnärv ei pea siiski nahka innerveerima. Mõned külgmised närvid kontrollivad lihaste kokkutõmbumist, näiteks külgmine rinnanärv. See närv innerveerib suurt rinnalihast – paksu lehvikukujulist rinnalihast. Kõhtu ja keha lisandeid innerveerivad närvid ulatuvad tagasi seljaajuni ning külgmine rinnanärv pole erand. See tekib õlavarre põimiku külgmisest nöörist, mis koosneb seljaajust kulgevatest rangluu all asuvatest närvikiududest. Õlapõimik tagab suure osa ülajäseme lihaste ja naha innervatsiooni.
Nagu küünarvarre külgmise nahanärvi puhul, on ka külgmisel rinnanärvil mediaalne vaste. Mediaalne rinnanärv innerveerib väikest rinnalihast – õhukest kolmnurkset lihast, mis asub rindkere ülaosas suure rinnalihase taga. Närvi nimetatakse külgnärviks või mediaalseks närviks, mis põhineb rohkem närvi enda asukohal, mitte selle lihase asukohal, mida see innerveerib.