Kreeka filosoofia on sageli sünonüüm Vana-Lääne filosoofiaga, kus inimesed, nagu Sokrates ja Platon, arendasid universumi olemuse üle palju mõtteid ja tööd. Pole olemas ühtset ühtset koolkonda, mida saaks nimetada “Kreeka filosoofiaks”, kuna sellel alal tekkis sadade aastate jooksul palju erinevaid filosoofe ja koolkondi. Üldiselt on need erinevad koolid aga sageli rühmitatud eelsokraatlikeks koolideks ja seejärel erinevate koolide või õpetajate nimede järgi, kes neid erinevaid liikumisi juhtisid. Kuulsate Kreeka filosoofide hulka, kes iidses filosoofias erinevaid liikumisi rajasid, kuuluvad sofistid, Sokrates, Platon ja Aristoteles.
Kreeka filosoofia Sokratese-eelne ajastu viitab tavaliselt neile kreeka filosoofidele, kes elasid ja õpetasid enne Sokratest. Sellesse rühma kuuluvad mitmed erinevad koolkonnad ja filosoofid, kuigi sofistid võivad olla ühed kuulsamad. Sofistid olid retoorikud ja õpetajad, kes sageli väitsid, et midagi peale isikliku kogemuse ja vaatluse pole olemas. Seda tüüpi kreeka filosoofia arvas suures osas, et universumis ei olnud üldist ega kõikehõlmavat „tõde”, pigem koges iga inimene universumit individuaalselt ja tal oli ainult oma kogemused, millele toetuda.
Sokrates aga vaidlustas selle seisukoha ja rajas koolkonna, mis näitas, et teatud tõdesid saab väita tõeliste ja tähenduslikena. Kui Sokrates oli oma aja filosoofide seas üsna mõjukas, võis tema õpilane Platon anda kreeka filosoofiasse tähendusrikkama panuse. Platon laiendas Sokratese õpetusi, kelle tema mõjukad vaenlased tapsid, ja asus Vana-Kreeka filosoofiat terviklikumaks süsteemiks viimistlema. Platoni õpetused seadsid “Hea” universumi kõrgeimaks põhjuseks ning kogu tegevuse ja teadmise eesmärk oli selle ideaali poole püüdlemine.
Platoni õpetused, mida tema õpilane Aristoteles veelgi täpsustas ja laiendas, panid aluse paljudele kreeka filosoofiaga tavaliselt seotud ideedele. Mõiste “hea” ja absoluutsed ideaalid, nagu “ilu” ja “tõde”, mida võis mõista ja püüdsid jääda mõjukaks suures osas neid õpetusi järginud filosoofilistest mõtetest. Kreeka filosoofia arenes edasi Platoni ja Aristotelese õpetustest kaugemale, kuna neid järgisid siis ka teised filosoofid, nagu stoikud ja neoplatonistid. Kõik need rühmad kasutasid veelgi varasemate filosoofide õpetusi ja andsid oma panuse uutesse ideedesse või filosoofia arengutesse, mida tänapäevalgi uuritakse.