Üürileandja ja üürniku vahelised suhted võivad mõnikord muutuda keeruliseks. Tavaliselt pakuvad kirjaliku üürilepingu tingimused õiguskaitset mõlemale poolele, kuid tegelikus maailmas ei ole paberitükk alati lõplik sõna. Mõned üürileandjad võivad muuta kinnisvara nii elamiskõlbmatuks, et üürnikud tunnevad tugevat kohustust enne üürilepingu lõppu välja kolida. Sellise taktika kasutamist soovimatute üürnike ebaseaduslikuks või vähemalt ebaeetiliseks väljasurumiseks nimetatakse konstruktiivseks väljatõstmiseks.
Konstruktiivne väljatõstmine on tegelikult juriidiline otsus, mis tehakse pärast solvava olukorra tekkimist. Näiteks sõlmib üürnik ühe magamistoaga maja 12-kuulise üürilepingu. Ta võib üürileandjale truult üüri maksta üheksa kuu jooksul. Mida üürnik ei pruugi teada, on see, et üürileandja tahab nüüd maja ja kinnistu märkimisväärse kasumi eest müüa äriarendajale. Algse üürilepingu tingimuste kohaselt on üürnikul õigus seda kodu kasutada vähemalt 12 kuud. Kümnendal kuul toimuv võib otsustada, kas konstruktiivne väljatõstmine on tõepoolest toimunud või mitte.
Üürileandja palkab kümnendal üürikuu jooksul firma, kes rebib välja üüritud maja sissesõidutee, sundides üürniku tänavale parkima. Kuigi see võib tekitada ebamugavusi, peetakse maja ennast siiski elamiskõlblikuks. Kui aga üürileandja otsustab veevarustuse katkestada või küttekeha remontimisest keelduda, võib üürnikul tekkida üürileandja vastu seaduslik mõju. Ta peab probleemile üürileandjale tähelepanu juhtima ja vajalikuks remondiks mõistliku aja andma.
Kui piisavalt aega möödas ja vett või soojust ei taastata, võib üürnik seaduslikult välja kolida ja ülejäänud üürisummat mitte maksta. Maja elamiskõlbmatuks muutmisega on üürileandja üürniku tõhusalt “välja tõstnud” ilma vastavaid seaduslikke kanaleid läbimata. Seda tuleks pidada konstruktiivseks väljatõstmiseks, kuigi kohtunik või vahendaja võib selle otsuse teha hilisemas kohtumenetluses. Sel konkreetsel juhul oleks üürileandjal väiksem tõenäosus endise üürniku lepingurikkumise eest kohtusse kaevata, kuna üürileandja saaks kinnisvara müügist siiski kasu.
Konstruktiivset väljatõstmist peetakse ebaseaduslikuks taktikaks, kuna üürileandja loob oma üürnikele teadlikult ebainimlikud tingimused. Konstruktiivse väljatõstmisena võib tõlgendada ka muid üürilepingu rikkumisi, näiteks 24-tunnise etteteatamata jätmist enne üürniku korterisse sisenemist. Mõnikord võib väiksemate rikkumiste kogumit pidada konstruktiivseks väljatõstmiseks tervikuna.
Üks oluline element konstruktiivse väljatõstmise taotlemisel on dokumentatsioon. Üürnik peab enne üürileandja vastu väljatõstmise nõude esitamist ruumid vabastama. Enne lahkumist peaks üürnik siiski tegema kinnisvarast fotosid või videoid sellisena, nagu see tühjaks jäämise ajal välja nägi. Samuti võidakse palgata spetsialiste, kes kontrollivad ruume ohtlike elutingimuste kohta. Bioohtude tõendamiseks võib teha ka keskkonnakatseid. Paljudes üürileandja/üürniku vaidlustes peab kohtunik või lepitaja olema veendunud, et konstruktiivne väljatõstmine on tõepoolest toimunud.