Kust see pärit on, pole ilmselt esimene asi, millele hommikul esimest lonksu kohvi juues mõelda. Sellegipoolest on kohvitööstuse päritolu õpetlik ja paralleelne globaalse majanduse päritoluga üldiselt. Kuidas Etioopias või Paapua Uus-Guineas kasvatatud oad kogu maailmas kruusidesse jõuavad, võib saada teavet paljude muude kaupade tarnimise, impordi-ekspordi ja müügitehnikate kohta.
Kohv on toote ja kaubana eksisteerinud sadu aastaid. Kohvitaim on pärit Aafrika osast, mida praegu tuntakse Etioopiana. Selle seemneid – kohvi valmistamiseks röstitud ja jahvatatud ube – kasutati joogi valmistamiseks esimest korda tõenäoliselt juba 9. sajandil. 1400. aastateks oli kohv muutunud araabia kogukondade seas populaarseks ja seda kaubeldi läänlastega koos teiste eksootiliste ainetega, nagu siid ja muskaatpähkel.
Kui kohv eurooplastele tutvustati, sai see tohutult populaarseks, hoolimata sellest, et religioossed võimud mõistsid selle kui “moslemijoogi”. 1600. aastateks võeti jook ametlikult vastu ja kohvikutest said de facto ärikeskused sellistes linnades nagu Amsterdam, London ja Pariis. Kohviubade Euroopa sadamatesse saatmiseks tekkisid suured impordiprobleemid. Huvitaval kombel tõid Vaikse ookeani saartele ja Indoneesiasse kohvi tegelikult hollandlased, mitte araabia kaupmehed, kus sellest sai väga oluline põllukultuur.
20. sajandiks oli kohvitööstus tõeliselt ülemaailmne – valdava enamuse ubadest tarnisid Aafrika, Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Vaikse ookeani piirkonna arengumaad. 21. sajandi alguses läbi viidud uuringute kohaselt loodab kuni 100 miljonit inimest sellistes riikides nagu Rwanda, Peruu ja Indoneesia kohvitööstusest.
Selline suur sõltuvus kohvist kui sularahasaagist, mida kogu maailmas vaesed töö tegid, viis peaaegu vältimatult tagantjärele mõeldes selleni, et kohvitootjad ja eksportijad kohtlesid töötajaid kuritahtlikult. Suure osa 20. sajandist sunniti rentniktalupidajaid ja teisi töötajaid rutiinselt sõlmima peaaegu orjataolisi lepinguid, et toota endale kohvi väikese kasumiga. Nendele tingimustele reageerides hakkas õiglase kaubanduse liikumine – mille puhul lepitakse kokku mõistlik kauba ühikuhind ja tagatakse see lepinguga enne saagikoristust – laienema ka kohvitööstusele.
Aastaks 2005 osteti pool ühest protsendist kogu maailmas toodetud kohvist õiglase kaubanduse korras otse kasvatajatelt. Õiglase kaubanduse kohvi populaarsus kasvab jätkuvalt ja muutub üha populaarsemaks tooteks. Mõned jaemüügikohvitööstuse suurimad tegijad, sealhulgas Starbucks, on teinud õiglase kaubanduse toodetest märkimisväärse protsendi oma kogupakkumistest. Alates 2003. aastast on näiteks Ameerika kohvimüüja Dunkin’ Donuts valmistanud oma espressotooteid ainult õiglase kaubanduse ubadest.