Mis on kinnipeetav üürnik?

Kinnisvaraüürnik on üürnik, kes jätkab üüripinnal elamist pärast üürilepingu lõppemist. Mõnel juhul jääb seda tüüpi üürnik uue üürilepingu koostamise ajaks üürileandja loal. Muul ajal ei ole kinnipeetud üürnikul üürileandja luba ruumides edasi asuda – olukord, mis toob sageli kaasa kohtumenetluse, mille eesmärk on üürnik kinnistult eemaldada.

Olenevalt üürilepingu tingimustest on mõnikord võimalik, et üürnik omandab omanikustaatuse kahe konkreetse olukorra kaudu. Selle staatuse üks levinud põhjus on see, et viimane üürileping on lõppenud ja üürileandja on avaldanud kavatsust koostada lähiajal uus. Vahepeal jääb üürnik kuni uue üürilepingu sõlmimiseni elama, makstes tavaliselt sama palju üüri kui varem.

Alternatiivne olukord tekib siis, kui üürnik ei soovi üürilepingut selle lõppedes pikendada seoses plaaniga kolida teise asukohta. Siin võivad üürileandja ja valdaja üürnik jõuda kokkuleppele oma suhte säilitamises igakuiselt, kui üürnik valmistub ruumide vabastamiseks. Mõned üürilepingud juba arvestavad seda võimalust, lisades igakuise klausli, mis jõustub esialgse üüriperioodi lõppedes, mis takistab tehniliselt üürniku klassifitseerimist üürnikuks.

Kui on olukordi, kus üürnik jääb üürileandja loal jätkuvalt eluruumi oma valdusesse, on ka juhtumeid, kus luba ei anta. Tavaliselt juhtub see siis, kui praegune üürileping on lõppenud ja üürileandja on konkreetselt teatanud, et üürilepingut ei pikendata või üürnikule pakutakse uut üürilepingut. Kui see üürnik jätkab kinnisvara haldamist pärast kohaliku seadusega lubatud ajapikendusperioodi, rikub üürnik lepingut ja üürileandja võib võtta õiguslikke meetmeid. Sageli hõlmab see üürniku ametlikku väljatõstmist kohalike õigusametnike abiga.

Kui üürnik sunniviisiliselt kinnisvarast välja visatakse, ei pruugi tal olla õigust suhte alguses pakutud tagatisraha tagastamisele. See kehtib eriti juhul, kui üürnikul on üüri võlgnevus ja ta on eiranud üürileandja eelnevaid juhiseid ruumide vabastamiseks. Kuna üürnike õigusi ja väljatõstmise tavasid käsitlevad kohalikud seadused on piirkonniti erinevad, peaksid nii üürileandjad kui ka üürnikud leidma aega, et täpselt teada saada, millised õigused ja kohustused kummalgi nendest seadustest tulenevad on, ning käituma oma ärisuhteid vastavalt.