Üldiselt on katakrees keeleviga. Enamikul juhtudel hõlmab see sõna kasutamist vales kontekstis või sõna tähenduse normi kõrvalekaldumist. Segametafoorid on üks silmapaistev näide katakreesist. Üksikisikud võivad tahtmatult sõna valesti kasutada või kasutada seda sõna tahtlikult, et luua stiililist või retoorilist efekti. Catresise kasutamine eraldab tavaliselt sõna selle otsesest tähendusest, seega on see kõnekujund.
Katahrees võib sõna tähendust muuta. Kui muutus tuleneb ühe sõna tähenduse tahtmatust asendamisest teise sõna tähendusega, on toimunud malapropism. Tavaliselt juhtub see siis, kui kaks sõna kõlavad sarnaselt, näiteks kui kasutatakse lauses sõna „elekter”, mitte sõna „valimis”. Tahtlikku muudatust võib kasutada kirjandusliku vahendina, punkti seadmise vahendina või äärmuslike emotsioonide väljendajana. Kui üksikisik viitab näiteks libisevale poliitikule, mõistetakse terminit “libisemine” pigem kommentaarina poliitiku reptiilsiksuse kohta kui sõnasõnalise viitena üle pinna libisemisele.
Üks silmapaistvamaid näiteid katakreesist on segametafoor ja see kõnekujund tekib siis, kui inimene püüab teha kahe objekti vahel liialdatud ja ebaloogilist võrdlust. Teisisõnu võrreldakse kahte objekti, millel pole ilmseid sarnasusi. Segametafoore kasutatakse kirjandusteostes sageli tahtlikult kui loomingulisi ja ainulaadseid viise konkreetsete ideede väljendamiseks. William Shakespeare’i kuulsas näidendis “Hamlet” sisaldab üks Hamleti tuntumaid kõnesid selle mitmekesisuse katakreesist: “… haarata relvad hädade mere vastu ….” Selle võrdluse jaoks on kirjanik loonud seose kahe pealtnäha mitteseotud teema vahel: sõda ja ookean.
Tahtlik katakrees on eriti silmatorkav postrukturalistlikes teostes. See kirjandusfilosoofia areneb mitmetähenduslikkusest ja traditsiooniliste kirjanduslike tehnikate, struktuuride ja tähenduste lõhkumisest. Sellisena võtsid postrukturalistlikud autorid omaks katakreesile omase sõnamängu ja segaduse. Seetõttu on katakrees sellistes teostes kuhjaga. Helid võidakse pigem näha kui kuulda, pimedus võib olla hele või inimene võib kogeda tuhmi teravust.
Mõnikord võib katakrees luua sõna või viite, mida varem polnud, ja sellistel juhtudel täidab see tühimiku tähenduses. Näiteks on mõned sõnad grammatiliselt valed, kuid kasutusel nii laialt levinud, et muutuvad keele mitteametlikuks osaks. Ingliskeelne sõna “ain’t” on selline näide ja seda nimetatakse solecismiks. Võib tekkida ka sõnu, mis kirjeldavad varem nimetamata tegevust, mis on populaarses kultuuris tavapäraseks muutunud. Näiteks arvutusmaailmas on sõna “tweet” tuntuks saanud viitena Twitteri-nimelises sotsiaalvõrgustikus loodud sõnumitele.