Mis on kammajam?

Kammajamid on teatud tüüpi ajamid, mida saab kasutada kammidena tuntud seadmete komplekti vahel tekkivate elektrostaatiliste jõudude tekke ja voo juhtimiseks. Ajami kammide õige joondamine aitab genereerida seda energiat, mida saab omakorda kasutada paljudes tootmisrakendustes. Ajami nimi tuleneb asjaolust, et kammiajami struktureerimiseks kasutatavad komponendid sarnanevad tugevalt taskukammidega, mida mõnikord kasutatakse juustest sasipundaride kiireks eemaldamiseks.

Tegelikkuses ei puutu need kaks kammi, mis on kammiajami osa, tegelikult kunagi kokku puutunud. Energiajõud genereeritakse kahe kammi vahelist liikumist kontrollides, jälgides hoolikalt, kui tihedalt need omavahel kokku puutuvad. Tekkiva jõu suurust mõjutab kammide hammaste paiknemine. Kammide lähedus tekitab suuremat jõudu, samas kui kahe kammi hammaste vahel on rohkem ruumi, mille tulemuseks on väiksem elektrostaatiline jõud. Olenevalt kavandatavast funktsioonist võivad hambad asetseda isegi nii, et need on peaaegu üksteisega lukustunud või nende vahel on palju ruumi.

Kammiajami üks omadus on see, et üks kamm jääb paigale ehk staatiliseks, teine ​​aga liigub. Kuigi need kaks kammi ei puutu kunagi kokku, võivad hambad olla üksteise lähedal, kusjuures liikuva kammi hambad libisevad staatilise kammi hammaste vahele. Kui joondamine ei ole õige ja kahe kammi hambad puutuvad kokku, hävitaks see tõhusalt igasuguse pinge erinevuse, mis kahe kammi vahel on. Üldine idee seisneb selles, et kui kammiajamis olevad kammid üksteisest mööduvad, vahetavad nad tsüklis kohti, võimaldades jõudu suhteliselt hõlpsalt juhtida.

Kammajamit võib leida paljudes mootorites, mida kasutatakse raskete masinate ja seadmete funktsioonide juhtimiseks. Ajamid on tavaliselt osa tootmismasinate disainist, mida leidub nii tootmisettevõtetes kui ka muud tüüpi mootorites, mida kasutatakse mere- ja meresõidukites ning elektrijaamades. Kuigi konstruktsioon on mõnevõrra lihtsustatud, võib kammiajam koos teiste komponentidega aidata muuta nende masinate töö tõhusamaks, mis omakorda aitab parandada tootmist.