Kaitstud päritolunimetus (KPN) on osa kaitstud geograafilise staatuse süsteemist Euroopa Liidus (EL). Selle raamistiku eesmärk on kaitsta Euroopa toidu ja joogi terviklikkust, reguleerides hoolikalt teatud Euroopa toodete märgistamist. Kui millelegi omistatakse kaitstud päritolunimetus, tähendab see, et seda märgist võivad Euroopa turul kanda ainult konkreetses piirkonnas ja teatud viisil toodetud kaubad. Näiteks šampanjal on kaitstud päritolunimetuse märgis, mis tähendab, et šampanja märgistusega võib kanda ainult teatud stiilis Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas toodetud vahuveine.
Lisaks kaitstud päritolunimetuse märgisele pakub Euroopa Liit ka kaitstud geograafilise tähise (KGT) märgist ja garanteeritud traditsioonilise eritunnuse (GTG) märgist. Neid märgiseid kasutatakse veidi erinevalt kaitstud päritolunimetustest, kuid kõik on loodud selleks, et kaitsta toiduaineid, mis on ainulaadsed Euroopa teatud piirkondades, eriti maapiirkondades.
Selle süsteemi idee seisneb selles, et Euroopas on palju väga ainulaadseid piirkondlikke toidutraditsioone. Neid toiduaineid kaitstes saab Euroopa Liit tagada traditsiooniliste toidutootmismeetodite säilimise. Samuti saab valitsus julgustada inimesi maapiirkondadesse elama jääma, pakkudes majanduslikku stiimulit traditsiooniliste toitude tootmiseks, ja suurendada tarbijate usaldust, kinnitades, et kaitstud päritolunimetusega toidud on toodetud põhistandardi järgi.
Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias on kaitstud päritolunimetuse süsteemist oma versioon ning paljudel toiduainetel, millel on Appellation d’origine controlee, Denominazione di origine controllata või Denominacion de Origen, on ka kaitstud päritolunimetuse märgis. Kaitstud päritolunimetuse märgised täpsustavad, et toit peab olema täielikult toodetud kindlas piirkonnas ja teatud viisil. Näiteks võib juustu silt viidata sellele, et juust peab olema valmistatud kindlas kohas konkreetse veisetõu pastöriseerimata piimast ning seda tuleb kuivatada teatud suuruse ja kujuga vormides.
Euroopa Liit on sundinud teisi riike oma kaitstud päritolunimetusi austama, mõnikord lisades kaitstud päritolunimetuse märgistuse tunnustamise lepingutesse ja kaubanduslepingutesse. Kõik rahvad seda siiski ei tee. Näiteks Ameerika Ühendriikides kasutatakse paljude toiduainete nimetusi, mis kannavad Euroopas kaitstud päritolunimetuse märgistust, üldnimetustena, nagu parmesani juustu puhul. Ameerika ettevõtted on võidelnud kaitstud päritolunimetuse märgistuse tunnustamise eest, panustades tarbijate tuttavate toiduainete äratundmisele. Kummalisel kombel on USA andnud geograafilise kaitse mitmele piirkondlikule Ameerika toidule, nii et Ameerika valitsus tunnistab selgelt vajadust kaitsta piirkondlikke eritoite.