Jäätisesool on teatud tüüpi sool (naatriumkloriid), mida kasutatakse koduse jäätise valmistamiseks. Seda ei segata teiste koostisosadega, vaid kasutatakse selle asemel, et muuta jää, mis need koostisained külmutab, külmemaks muuta. Kui jääle soola ei lisata, ei jõua jää jäätise külmutamiseks piisavalt külma temperatuurini. See sool lisatakse jäätisemasinate välimistesse anumatesse ja sisemised kambrid täidetakse koostisosadega.
Suured soolakristallid moodustavad tavaliselt enamuse jäätisesoolast, mida mõnikord nimetatakse kivisoolaks. Seda saab kasutada ka teedel ja kõnniteedel jää sulatamiseks. Kuigi kokal võib olla vaja seda rohkem kasutada, võib mõnikord asendada lauasoola, kui vaja.
Jäätisesoola ei segata jäätise valmistamisel kasutatavate koostisosadega. Tegelikult ei peeta seda isegi söödavaks ja see ei puutu kunagi jäätisega kokku. Selle asemel segatakse see sisse jää või jääveega, mis asetatakse jäätisemasina väliskambrisse.
Kuigi jää on külm, ei ole see piisavalt külm, et jäätist külmutada. Soola lisamine muudab jäävee segu paar kraadi külmemaks kui 32 °F (0 °C). See teeb seda nii vee külmumistemperatuuri kui ka jää sulamistemperatuuri langetamisega. Selle tulemuseks on külmumistemperatuurist madalamad temperatuurid, mis on vajalikud jäätise tahkumiseks.
Suur jäätisetootja kasutab jäätise külmutamiseks tavaliselt kemikaale, näiteks ammoniaaki, kuid omatehtud jäätist valmistatakse tavaliselt soolaga. Saadaval on käsitsi ja elektrilised jäätisemasinad, milles sool segatakse jääveega ja asetatakse suurde väliskambrisse. Jäätise koostisained segatakse kokku veidi väiksemas anumas, mis asetatakse suurema keskele. Seejärel segatakse neid koostisosi pidevalt kas käsitsi või elektriga, kuni segu külmub ja pakseneb.
Kaubanduslik jäätisetootja ei pea valmistama väikeseid partiisid omatehtud jäätist. Koostisained saab segada väikeses suletavas kilekotis, mis asetatakse koos soola ja jääveega suuremasse kotti. Jäätise külmutamiseks võib suuremat kotti raputada ja õrnalt loksutada.