Interfalangeaalliiges on mis tahes liigesed, mis asuvad sõrmede ja varvaste luude vahel. Hingeliiges, mis on võimeline sõrmi painutama ja pikendama – või painutama ja sirutama –, see liigend on teatud tüüpi sünoviaalne või liikuv liigend. Igas neljas sõrmes ja varvas on kaks ning pöidlas ja suures varvas ainult üks. Käe- ja jalalabale lähimat interfalangeaalset liigest nimetatakse proksimaalseks või lähedal asuvaks liigeseks ning sõrmede ja varvaste otstele lähimat liigest nimetatakse distaalseks ehk kaugemaks liigeseks.
Hinge- või ginglymoidse liigesena moodustab interfalangeaalne liiges liigesekapsli, mille sees on vedelikku sisaldav õõnsus liigese määrimiseks, kõhr, mis pehmendab luu-luule hõõrdumist, ja sünoviaalmembraan, mis kaitseb liigese sisu. liigend. Väljaspool liigesekapslit on sidemed, mis ühendavad külgnevaid falanksi luid üksteisega. Kummalgi pool liigest on sidemed, mida tuntakse kõrvalsidemetena, mis kulgevad paralleelselt sõrmega, tagavad liigese külgstabiilsuse ja hoiavad luid paigal.
Käes liigese peopesapinnal ja jalas on tallapinnal nn volaarne side, mis on õhuke, lame side, mis takistab sõrme või varba liigset väljavenitamist. Samuti asub sellel küljel käe või jala lihase kõõlus, mis painutab sõrme või varvast. Sõrme dorsaalset või tagumist pinda ristub sirutajakõõlus, mis on käe või jala lihase kõõlus, mis sirutab sõrme.
Käes on proksimaalne interfalangeaalne liiges tuvastatav peaaegu iga nelja sõrme keskel, kus asub suur sõrmenukk, samas kui distaalne liiges on väiksem, umbes tolli sõrmeotstest allpool. Proksimaalsel liigesel on suurem painde- ja sirutusulatus kui distaalsel liigesel, proksimaalses liigeses on võimalik liigutada ligikaudu 100 kraadi ja distaalses liigeses 80 kraadi. Sõrmede mõlema liigese paindumise algatavad eesmise küünarvarre kaks lihast, painutaja digitorum profundus ja flexor digitorum superficialis. Pöidlas painutab flexor pollicis longus üksikut interfalangeaalset liigest. Nende liigeste pikenemise algatab küünarvarre tagumises osas paiknev sõrmesirutajalihas ja pöidla puhul pikk sirutajalihas.
Kuna labajala interfalangeaalsed liigesed on analoogsed käes olevate liigestega, on ka igas väiksemas varvas proksimaalne ja distaalne interfalangeaalliiges ning suurel varbal üks interfalangeaalliiges. Need asuvad üksteisele palju lähemal kui käes ja neil on väiksem liikumisulatus, kusjuures proksimaalne liiges on samamoodi võimeline suuremal määral painduma ja sirutama kui distaalne liiges. Nende liigeste paindumist neljas väiksemas varvas aktiveerib sääre tagumises osas paiknev painduv digitorum longus lihas, kusjuures painutaja hallucis longus kõverdab suurt varvast. Varvaste interfalangeaalsete liigeste pikenemist aktiveerib sääre eesmises osas paiknev pikki sirutajakõõluse sirutaja, pikki sirutaja sirutab suurt varvast.