Hobo kott on käekott või rahakott, mida kantakse üle õla ühe rihmaga. Nende kottide kuju on tavaliselt poolkuu ja väiksemad kotid võivad tunduda poolkuud. Suuremad kotid järgivad ebamääraselt poolkuu kuju, kuid see ei pruugi olla nii märgatav. Üks hulkurkoti omadus on see, et koti valmistamiseks kasutatud materjalid on tavaliselt pehmed ega säilita oma kuju, kui koti maha paned.
Sõna hulkur arenes tõenäoliselt välja 19. sajandi keskel ja viitas paljudele inimestele, kes olid üldiselt kodutud ja reisisid ühest kohast teise raudteevagunite abil. Depressiooni ajal ja pärast seda kasvas hulkuvate inimeste arv USA-s märkimisväärselt. Huvitav on see, et varajased hulkurkottide reklaamid ilmuvad kümmekond aastat pärast börsikrahhi ja pärast seda pole need kotid kunagi moest läinud. Kui disainerite rahakotid muutusid 1950. aastatel moes, tegid paljud disainerid hulkurikotist variante.
Suurem hulkurkott võib olla ideaalne tonnide kaupa kraami kandmiseks. Lisaks sellele, et nad on moes, on need ka peatselt praktilised. Suurt hulkurikotti ostes võib olla mõistlik otsida sellist, millel on rohkem kui üks sektsioon, et asju hõlpsamini korraldada. Väiksematel versioonidel võib siiski olla suurepärane kuju ja palju stiili.
Moodsat hulkurikotti võib leida paljudest erinevatest kangastest. Paljudes värvitoonides nahk on populaarne oma painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Saadaval on ka muid materjale nagu lõuend või erinevad kangad ning cruelty free mood eelistajatele on kunstnahast kotid. Hinnaklass on väga dramaatiline. Odavaid kotte võib leida 10–20 USA dollari (USD) eest, samas kui mõned naised maksavad disainerite hulkurkottide eest mitu tuhat dollarit.
Üks hulkurkoti eelis on see, et rihm on sageli piisavalt pikk, et seda saaks kanda vastasõlal, nii et rihm jookseb üle rinna. Mõned inimesed usuvad, et see on turvalisem vahend rahakoti kandmiseks, sest varas ei saa rahakoti nööri lihtsalt õlalt ära tõmmata. Tuleb märkida, et kaval rahakotivaras võib rahakoti otse rihmade küljest lahti lõigata ja sellega ära teha.