Maitsetaim on taim, mille lehti, seemneid või õisi kasutatakse toidu maitsestamiseks või meditsiinis. Maitsetaimede muud kasutusalad hõlmavad kosmeetikat, värvaineid ja parfüüme. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast herba, mis tähendab “rohelist põllukultuuri”. Horehound, Marrubium vulgare, on mitmeaastane rohttaim piparmündi perekonnast. Seda nimetatakse “valgeks horehoundiks”, et eristada seda teisest rohust, mida nimetatakse mustaks horehoundiks ja mida kasutatakse peamiselt meditsiinis.
Ajalugu. Horehoundi nimele on erinevaid selgitusi. Üks selgitus on see, et see pärineb vanaingliskeelsest sõnast hallikas taime horhune ja seda mõjutas sõna hagijas. Teine seletus on see, et nimi horehound võib tuleneda sellest, et see oli iidne vastumürk marutõve koera hammustuse vastu, hoar pärineb sõnast hoar, mis tähendab “vana” või “hall”. Ladinakeelne nimi Marrubium vulgare võib pärineda heebrea sõnast marrob, mis tähendab “mõru mahla”, mis võib viidata sellele, et horehound oli üks mõrudest ürtidest, mida juudid paasapühal sõid.
Kirjeldus. Enamikul Briti saartel ja suuremal osal Põhja-Euroopast pärit horehound on naturaliseeritud Ameerika Ühendriikides. Horehound kasvab umbes 1 meetri kõrguseks, mistõttu on see hea ääristaim. Väikesed valged õied õitsevad juunist septembrini, kuid võivad õitseda alles teisel aastal.
Aiandus. Horehound on üks neist taimedest, mis edeneb kehvas pinnases – kuiv ja liivane ajab asja ära. Seda peetakse heaks piiritaimeks. Lehed ja lilled tuleks koristada õitsemise haripunktis ning neid võib kasutada värskelt või kuivatatult. Mõnikord on varred lisatud retseptidesse ja neid saab kasutada ka värskelt või kuivatatult.
Toit ja muu kasutus. Kuna horehound on nii kibe, kompenseerib selle lisamine toidule või ravimpreparaatidele üldiselt suure koguse suhkru ja/või muude magusainetega. Seda kasutatakse kommide, köhatilkade ja köhasiirupite valmistamisel ning mahlas ja tisaanis. Tisaani saab valmistada kas värskest või kuivatatud horehoundist.