Hõõgvein on traditsiooniline talvejook erinevates Euroopa kultuurides. Kuigi retsepte ja piirkondlikke variante on palju, koosneb see üldiselt vürtsidega segatud ja kuumalt serveeritud veinist. Algselt oli hõõgveini valmistamine viis, kuidas pikendada oma parimast ajast möödunud veini eluiga, kuid jooki on hakatud seostama talvepühade ja pidustustega, eriti jõuludega.
Üks tuntumaid hõõgveinisorte, mida pakutakse paljudes Skandinaavia riikides, on glogg. Nagu vürtsidega veinide puhul üldiselt, on ka gloggil palju variante. Saadaval on eelsegatud versioonid, mis on valmis soojendamiseks ja serveerimiseks, kuid paljud pühaderõõmsad eelistavad ise segada.
Enamik riike valmistab hõõgveini punase veini baasil, kuid mõned, näiteks Rumeenia, võivad kasutada ka valget veini. Hõõgveini valmistatakse harva, kui üldse, kalli veiniga, kuna vürtsid mõjuksid selle maitsest üle. Parimaks valikuks peetakse puuviljast, maalähedast punast. Vürtsid nagu kaneel, nelk, ingver, piment, kardemon ja muskaatpähkel annavad suurepärase traditsioonilise maitse.
Mõnikord lisatakse hõõgveinile kangemaid kangeid jooke. Teise võimalusena võib mahla, näiteks apelsinimahla lisamine muuta joogi rohkem punši sarnaseks. Tee, suhkur, vesi ja mesi on teised populaarsed, kuid valikulised koostisosad. Garneeringud võivad sisaldada viilutatud puuvilju, eriti sidruneid ja apelsine, kaneelipulkasid ja maiustusi. Põhimõtteliselt on kokal palju valikuvõimalusi ja ta saab luua oma allkirja retsepti.
Hõõgvein tuleb enne serveerimist kuumutada, aga keema minnes kõrbeb alkohol ära. Mõnikord tehakse seda meelega alkoholivaba versiooni valmistamiseks, kuid sagedamini kuumutatakse hõõgveini ainult 140–158 kraadi Fahrenheiti (60 või 70 kraadi Celsiuse järgi). Gloggi alkoholivaba versiooni saab valmistada ka asendades veini puuviljamahlaga.