Hapukirss, mida mõnikord nimetatakse pirukaks või hapukirsiks, on väike puuvilju tootv puu, mis pärineb Euroopast ja Aasiast. Puu toodetud väikesed tumepunase kuni musta värvi kirsid on happelised ja neid kasutatakse peamiselt toiduvalmistamiseks. Hapukirss kasvab umbes 13–30 jala (4–10 meetri) kõrguseks ja sellel on oksalised oksad ning kirsid arenevad lühematel vartel.
Vanad kreeklased kasvatasid hapukirsse juba aastal 300 eKr. Need olid populaarsed ka pärslaste ja roomlaste seas, kes tõid puuvilju Suurbritanniasse enne 1. sajandit e.m.a. Hapukirss on tänapäeval populaarne kogu maailmas, kuid eriti Iraanis.
Hapukirsside kasvatamist populariseeriti Suurbritannias 16. sajandi alguses. 1640. aastateks nimetati enam kui kakskümmend erinevat hapukirsi kultivari. Teise maailmasõja ajaks oli Inglismaal teada üle viiekümne erineva kultivari. Tänapäeval kasvatatakse neid väga vähe ärilistel eesmärkidel.
Hapukirsipuud vajavad õitsenguks rikkalikku, hästi kuivendatud ja niisket mulda. Sellel on ka suurem vee- ja lämmastikuvajadus kui tema sugulasel maguskirsipuul. Kuigi enamik hapukirsi sorte on koduaia jaoks liiga suured, on viimasel ajal saadavale väiksemad kääbussordid. Need aiasõbralikud sordid vajavad regulaarset hooldust, sealhulgas lillede kaitsmist, multšimist, rohimist ja kevadel väetamist.
Paljud aednikud eelistavad hapukirssi, kuna see ei ole kahjuritele ja haigustele vastuvõtlik, nagu maguskirss. See on vastuvõtlikum lindude viljakadudele ja suvekuudel tuleb vilju kaitsta võrguga. Valminud viljade koristamine seisneb pigem kirsside puult lõikamises, mitte varrest väljatõmbamises. Kirsid on õrnad ja see tava vähendab kahjustuste ohtu.
Hapukirsside värske söömine on Lähis-Idas levinud tava. Kuid mujal Euroopas, aga ka USA-s ja Kanadas on kirsid enamiku maitsete jaoks liiga hapud. Neid kasutatakse kõige sagedamini suppide ja sealihast valmistatud roogade valmistamisel. Suhkruga küpsetamisel on nende loomulik happesus tasakaalus ning maitse ja lõhn on esiplaanil. Hapukirsside ehk hapukirsisiirupiga valmistatakse palju erinevaid likööre, konserve, jooke ja kõrbeid.
Hapukirsid sisaldavad oma madalama suhkrusisalduse tõttu vähem kaloreid kui magusad sordid. Nad on rikkad C-vitamiini, süsivesikute ja vee poolest. Hapukirsid sisaldavad ka vähesel määral kiudaineid, valku, A-vitamiini, niatsiini, kaltsiumi, riboflaviini, fosforit, kaaliumit, rauda ning vitamiine B1 ja B2.