Mis on haldjaskrevett?

Haldjakrevetid on perekond, mis koosneb ligikaudu 300 liigist väikestest magevee koorikloomadest. Enamik haldjakrevette elab kevadistes basseinides, mis on ajutised või hooajalised basseinid, mis tekivad sageli rohumaadel. Nendel pisikestel loomadel on lühike eluiga, tavaliselt elavad nad vaid kolm või neli kuud, olenevalt sellest, kui kaua nende vesised elupaigad kestavad.

Enamik neist koorikloomadest on 0.5–1.5 tolli (1.27–3.81 cm) pikad, kuid mõned liigid võivad kasvada kuni 3 cm (7.6 tolli) pikkuseks. Emased on tavaliselt isastest suuremad. Haldjakrevetid on võimelised paljunema nii seksuaalselt kui ka partogeenselt, seega on haldjakrevettide populatsioonis tavaliselt rohkem emaseid kui isaseid.

Paljud liigid on poolläbipaistvad ja teised on hallid või sinised. Mõned liigid võivad sõltuvalt nende toitumisest olla isegi punase või oranži värvusega. Enamik haldjakrevette elab vetikatest, ripsloomadest, algloomadest ja bakteritest, aga ka orgaanilisest prügist, nagu lagunev taimne või loomne aine.

Nendel tagurpidi ujujatel on piklikud kehad ja 11 paari lamedaid ujumisjalgu. Nende liitsilmad kasvavad vartest ja neil on kaks paari antenne. Nad liiguvad esi- ja tagajalgadega vehkides peksu liigutusega.

Isane haldjaskrevett kasutab emaslooma haaramiseks ja enda lähedale tõmbamiseks spetsiaalset näpitsataoliste antennide komplekti. Tegelik paaritumisprotsess võtab vaid mõne hetke, kuid isas- ja emane haldjakrevett jäävad tavaliselt üksteise külge mitu päeva. Isane sureb varsti pärast paaritumist.

Emane haldjakrevett kannab 10–150 elujõulist muna kõhul olevas spetsiaalses haudmekotis. Lõpuks kukuvad munad basseini põhjas mulda. Talvel munetud munad kuivavad sageli ära, kui vesi tiigis aurustub. Nende paksud kestad võimaldavad neil taluda kuivaperioode ja kooruda, kui vesi uuesti ilmub.

Teised munad on õhukese koorega ja kooruvad suvel. Emased munevad tõenäolisemalt neid mune, kui kevadises basseinis on piiratud arv isaseid haldjakrevette. Need suvised munad kooruvad kiiremini kui talimunad ja võivad täiskasvanuks saada veidi rohkem kui kahe nädalaga.

Noored haldjaskrevetid arenevad läbi mitmete instaaride ehk nümfifaaside. Nende kehale tekivad uued segmendid iga kord, kui nad sulavad, ja täiskasvanueas saavad nad 20 segmenti. Pärast täiskasvanuks saamist nad paarituvad ja jätkavad elutsüklit.