Inimesed tekitavad helisid, sealhulgas kõnet, membraanipaari vibratsiooni kaudu, mida nimetatakse häälekurrudeks, mis on venitatud üle kõri ehk häälekasti, mis on imetajate kaelas asuv organ. Kopsudest tulev õhk surutakse läbi häälekurdude, põhjustades teatud sagedustel vibratsiooni, mis tekitab kuuldavat heli. Õhu väljutamist läbi nende membraanide juhitakse nii, et saab tekitada mitmesuguseid erinevaid helisid. Nende membraanide täpsed omadused sõltuvad soost, vanusest ja paljudest muudest teguritest oluliselt. Näiteks meestel on tavaliselt madalam hääl kui naistel, kuna muude iseloomulike erinevuste hulgas on nende häälekurrud suuremad.
Füüsiliselt paiknevad häälekurrud hingetoru ehk hingetoru ülaosas, kõris või häälekastis. Need sisaldavad vähe lihaseid ja on valget värvi, kuna nende kaudu ringleb vähe verd. Need on lamedad ja üldiselt kolmnurkse kujuga. Membraanidele viidatakse kui “voltidele”, kuna need on teatud määral sissepoole volditud, mitte lihtsalt pingule venitatud.
Häälekurrud ei osale mitte ainult heli tekitamises – neil on ka väärtuslik roll õhuvoolu pidurdamisel ning toidu ja vee kopsudesse sattumise vältimisel. Häälekurrud on sisse- ja väljahingamisel avatud, et õhk saaks sisse ja välja. Need on laulmise, kõne ja muu heli tekitamise ajal peaaegu suletud, kuna läbisurutud õhk peab panema membraane vibreerima. Kui inimene neelab toitu või hoiab hinge kinni, on membraanid tihedalt suletud. See võimaldab hoida õhku sees ja kaitsta kõri toidujäätmetega kokkupuutumise eest.
Tõelistest häälekurdidest veidi kõrgemal asuvad “valed häälepaelad”, mida tuntakse ka vestibulaarsete või vatsakeste kurdudena. Need on olemas tõeliste voltide kaitsmiseks ja on mõnevõrra paksemad. Kuigi neil on heli tootmisel vaid piiratud roll, kasutatakse neid väga sügavate helide tekitamisel ning karjumist või urisemist sisaldavates muusikastiilides, nagu death metal ja “screamo”.
Häälekurrud arenevad ja muutuvad inimeste vananedes. Vastsündinute voltidel on ainult üks kiht, täiskasvanutel aga kolm. Lapse ebaküpsed membraanid kipuvad tekitama palju kõrgemaid helisid kui täiskasvanutel. Näiteks isased imikud tekitavad kõrgemaid helisid kui täiskasvanud naised, kes toodavad tavaliselt kõrgemaid helisid kui täiskasvanud mehed. Puberteedieas kasvavad ja küpsevad membraanid vastuseks paljudele erinevatele hormoonsignaalidele, põhjustades üldiselt sügavama, küpsema kõlaga hääle muutumist.