Mis on GNU Lesser General Public License?

GNU Lesser General Public License on tasuta tarkvaralitsents, mille on välja andnud Free Software Foundation ehk FSF. See on alternatiiv nii traditsioonilisele autoriõigusele, mida mõned peavad liiga piiravaks, kui ka algsele GNU üldisele avalikule litsentsile, mida teised pidasid liiga lubavaks. 1999. aastal esmakordselt avaldatud GNU Lesser General Public License (LGPL) erineb GNU üldisest avalikust litsentsist ehk GPL-ist mitmel viisil. Kõige olulisem erinevus seisneb selles, et GNU Lesser General Public License’i alusel litsentsitud programmidele pääseb juurde või neid saab kasutada mis tahes programm, sealhulgas autoriõigusega kaitstud programmid. Traditsioonilise GPL-i alusel litsentsitud tarkvara saab kasutada ainult muu tasuta tarkvara või sellega linkida.

OpenOffice.org on näide programmist, mis on loodud GNU väiksema avaliku litsentsi abil. Office’i komplekti levitatakse tasuta alternatiivina Microsoft Office’ile ning see kasutab oma failivorminguid ja laiendusi. Kuid OpenOffice.org saab lugeda ja avada ka enamikku Microsoft Office’i faile ning salvestada faile Microsoft Office’iga ühilduvatesse vormingutesse. See koostoime patenteeritud tarkvaraga on GNU Lesser General Public License’i võtmeks. Traditsioonilise GNU GPL-i alusel litsentsitud programmi näide oleks Audacity. See tasuta heliredaktor ei saa suhelda ühegi patenteeritud helivorminguga, nagu WMA (Windows Media Audio). Programmiga ühilduvad ainult muud avatud lähtekoodiga helivormingud, nagu WAV, OGG ja AIFF.

GNU Lesser General Public License on copylefti näide. Copyleft on vastuolus autoriõigusega. Autoriõigused tagavad, et keegi ei saa programmi levitada, kopeerida ega kohandada. Copylefti litsentsid võimaldavad igaühel litsentsi alusel tarkvara ümber programmeerida, levitada või kohandada, ilma et peaksid maksma või algselt loojalt luba küsima. Vaba tarkvara litsentse on palju, kuid mitte kõik pole tõelised copyleft litsentsid.

Selleks, et seda käsitletaks copyleft litsentsina, peab vaba tarkvara litsents vastama teatud nõuetele. Kõige olulisem neist on see, et see ei saa olla lubav litsents. See tähendab, et see ei saa lubada litsentsitud tarkvara taaskasutamist varalise või autoriõigusega kaitstud tarkvaraga. Lubavate litsentside näideteks on MIT-litsents või PHP-litsents. Ei GNU GPL ega GNU Lesser General Public License ei ole lubavad litsentsid. Nende litsentside alusel loodud tarkvara ei saa muuta, et lisada see tarkvarasse, millel on rangem tarkvaralitsents. Näiteks ei saa keegi võtta OpenOffice.org-i loomiseks kasutatud koodi, seda muuta ja asetada traditsioonilise autoriõiguse alla.