Funktsionaalne kirjaoskamatus on võimetus lugeda või kirjutada piisavalt hästi, et tänapäeva ühiskonnas igapäevaste ülesannetega toime tulla. See erineb puhtast kirjaoskamatusest, mis on võimetus üldse lugeda või kirjutada. Funktsionaalsetel kirjaoskamatutel võib olla põhiline lugemis- ja kirjutamisoskus, kuid nad ei saa täita keerukamaid ülesandeid, nagu arvuti kasutamine, töötaotluse täitmine või maksuvormi täitmine. 2007. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on 860 miljonit inimest kogu maailmas kirjaoskamatud.
Funktsionaalseks kirjaoskamatuseks vajalik kirjaoskamatuse tase on kultuuriti erinev. Arengumaade maa- ja põllumajanduskogukonnas elav inimene võib enamiku igapäevaülesannetega hakkama saada ilma kõrgtasemelise lugemisoskuseta. Inimesel, kes elab linnakeskkonnas, kus on suur sõltuvus tehnoloogiast, peab isegi lihtsate ülesannete täitmiseks olema palju kõrgem kirjaoskus.
Funktsionaalne kirjaoskamatus ei piirdu ainult ühiskonna äärealadel viibijatega. USA suurettevõtted, nagu Ford ja Motorola, on toetanud lugemise parandamise programme, et viia oma töötajate kirjaoskus funktsionaalsele tasemele. USA Haridusministeeriumi 2003. aasta uuring hindas, et 14 protsenti täiskasvanud ameeriklastest on kirjaoskamatud. Sarnane uuring Prantsusmaal näitas 9-protsendilist funktsionaalse kirjaoskamatuse määra. Uuringust selgus, et enam kui pooled neist kirjaoskamatutest prantslastest töötasid.
Funktsionaalse kirjaoskamatuse statistika ei hõlma neid, kellel on õppimis- või lugemisraskused või need, kes ei suuda lugeda ega kirjutada teist keelt, näiteks hiljutisi sisserändajaid. Need on eraldi probleemid, millel on oma programmid ja lahendused. Funktsionaalne kirjaoskamatus kujutab endast ainulaadseid probleeme; kannatajad kasutavad oma kirjaoskamatuse varjamiseks paljusid tehnikaid ja tunnevad sageli häbi või piinlikkust, mis takistab neil olemasolevaid lahendusi otsimast. Eksperdid seostavad seda kirjaoskusega, isegi kirjaoskajate vastumeelsusega lugeda. Paljud kirjaoskamatud inimesed võivad tunda, et kultuurides, kus teave on laialdaselt kättesaadav audiovisuaalsetes vormingutes, näiteks televisioonis, pole vaja kirjaoskust omandada.
Eksperdid ütlevad, et funktsionaalset kirjaoskamatust saab ennetada jõupingutustega, mis algavad varases lapsepõlves. Lapsed, kelle vanemad julgustavad lugema ja on ise aktiivsed lugejad, võtavad suurema tõenäosusega omaks kirjaoskuse. See protsess peaks algama juba enne kooliminekut ja jätkuma kogu lapse elu jooksul. Täiskasvanuid, kes seisavad silmitsi oma kirjaoskamatusega, tuleks julgustada otsima nende vanuserühmadele mõeldud haridus- ja koolitusprogramme. Sõprade ja pereliikmete emotsionaalne toetus võib eemaldada sellise abi otsimise häbimärgistamise.