Festinatsioon on kõnnakustri muutus, mida iseloomustab normaalsete sammude kiirenemine ja lühenemine. Seda nähtust täheldatakse kõige sagedamini Parkinsoni tõvega patsientidel ja sellele viidates nimetatakse seda mõnikord parkinsonistlikuks kõnnakuks. Festinatsioon võib olla patsiendi jaoks häiriv ja häirida võimet töötada, treenida ja tegeleda igapäevaste tegevustega. See on ka märgatav märk Parkinsoni tõvest, mis võib äratada soovimatut tähelepanu.
Selline kõnnakumuutus on tingitud lihaste hüpertoonilisusest, kus lihastes on liiga palju pingeid ja patsiendil on seetõttu raskusi nende kontrollimisega. Patsiendil on raskusi lihasliigutuste (nt kõndimise alustamiseks) alustamisega, samuti on raske aeglustada ja peatuda. Fesineeriva kõnnimustriga patsiendil võib kõnnak olla hüpleva või segava kujuga ja patsiendil puudub kontroll selle üle.
Mõiste “festination” pärineb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab “liiga kiiret”. See on tabav kirjeldus selle kohta, kuidas inimesed näevad välja, nagu nad kiirustavad oma kiiremate sammude tõttu sihtkohta. Festinatsioon on aga väga ebaefektiivne kõnnak ja see võib patsienti väsitada. Lühikesed tõmblevad sammud võivad samuti muuta patsiendi neuroloogilise põhiseisundi väga ilmseks koos värisevate liigutustega, mida täheldatakse paljudel Parkinsoni tõvega inimestel, ning see võib olla patsiendile ebasoovitav.
Hüpertoonilisust ja kõnnakumuutusi põhjustava meditsiinilise probleemi ravimine võib aidata kaasa festineeriva kõnnimustriga. Kuigi Parkinsoni tõbe ja paljusid muid festinatsioonini viivaid hüpertoonilisuse põhjuseid ei ole võimalik ravida, on ravimeid, mida saab võtta konkreetsete sümptomite raviks ja patsiendi füüsiliseks mugavamaks muutmiseks. Neid ravivõimalusi saab arstiga arutada. Füüsiline teraapia võib olla ka patsiendile kasulik. Lisaks sellele, et füsioteraapia aitab patsientidel hallata füüsilisi sümptomeid, võib see aidata patsientidel valmistuda sümptomite halvenemiseks.
Kui kellegi kõnnak muutub kiiresti ja põhjust pole teada, on soovitatav konsulteerida arstiga. Kõnnaku muutused võivad olla märk neuroloogilistest häiretest, aga ka lihaste ja liigeste vigastustest. Arst võib läbi viia patsiendi intervjuu, uurida patsienti ja soovitada mõningaid meditsiinilisi teste, et saada rohkem teavet kehas toimuva kohta. Mida kiiremini põhjus tuvastatakse ja ravitakse, seda parem on patsiendi prognoos.