Erinevus on prantsuse sõna, mille lõi prantsuse filosoof ja dekonstruktor Jacques Derrida. See sõna on mäng mitmete teiste sõnadega, mis illustreerivad Derrida tähendust. Erinevuste mõiste on keeruline teooria, mis püüab valgustada sõnade kasutusviisi ja nende spetsiifilise tähenduse tuletamist. Derrida nimetas erinevust “neograafismiks”, mis tähendab terminit, mis ei ole sõna ega mõiste ja mida kasutatakse kirjandusliku idee kirjeldamiseks.
Mõiste loomiseks ja illustreerimiseks kirjutas Derrida teadlikult valesti prantsuse sõna erinevust, kuigi neid kahte sõna hääldatakse identselt. Kuigi mõned hilisemad kriitikud pöördusid tagasi algse kirjaviisi juurde, tegi Derrida seda tahtlikult, et rõhutada ideed, et sõna kuulmine ei anna sellest täielikku pilti ega tähendust ning et näivus võib olla petlik. Derrida väitis oma dekonstruktsiooni teoorias, et kuna igal inimesel on erinev tuju, taust ja viis, kuidas asju kogeda, ei tekita sõna või sõnade valik igale inimesele sama ideed.
Erinevus on mäng prantsuse verbiga differenter, mis tähendab nii “edasi lükkama” kui ka “erinema”. Derrida kasutab oma kontseptsiooni kirjeldamiseks mõlemat tähendust. Derrida arvab, et sõnade puhul on tähendus alati edasi lükatud, kuna üks sõna ei saa anda täielikku kirjeldust. Sõna vajab konteksti andmiseks teisi sõnu; seetõttu lükatakse selle tähendus edasi, kuni antakse rohkem teavet. Üks näide argumendist “lükkamine” on sõna “maja”. Üksinda annab see sõna mittetäieliku definitsiooni. Kui ütlete “minu maja”, “valge maja” või “koeramaja”, muutub pilt terviklikumaks.
Mõiste teises kirjelduses “erinema” väidab Derrida, et konkreetsete ideede eristamiseks kasutatakse konkreetseid sõnu. Näiteks sõna “maja” toob esile teistsuguse pildi kui alternatiivsed sõnad, millel on sarnane tähendus, nagu “majakas” või “mõis”. Konkreetsed sõnad, mida me kasutame, mõjutavad meie loodud pilti, põhjustades selle “erinemise” kellegi teise sama pildi versioonist.
Derrida tutvustas erinevuse mõistet oma raamatus “Kõne ja nähtused” filosoof Edmund Husserli arutelus. Derrida jätkas erinevuse kontseptsiooni uurimist, laiendades selle tähendusi intervjuudes ja esseedes. Erinevus on keeruliselt seotud ka Derrida filosoofiliste dekonstruktsiooni teooriatega, mis põhimõtteliselt väidavad, et kindlat universaalset vaatepunkti pole ja tähendusnihked lähtuvad individuaalsest vaatenurgast.
Stanley Fish, üks Reader Response Criticismi arendajatest, kasutas seda terminit ka kirjeldamaks, kuidas üksikutel lugejatel või lugejarühmadel võib teksti väga vastupidine lugemine olla. Näiteks on lugejaid, kes peavad Huckleberry Finni orjusevastaseks jutuks, mis pakub tugeva argumendi orjade emantsipatsiooni poolt. Teised lugejad või teised diskursuse kogukonnad tunnevad, et lugu on täpselt vastupidine, ja on teinud intensiivset tööd selle nimel, et raamat raamatukogudes ja keskkooli lugemisnimekirjades ära keelata. See, kuidas iga sõna võetakse, loetakse või mõistetakse, muudab lõppanalüüsi erakordselt palju. Derrida sõnul on kõik tõlgendused kehtivad, kuigi need võivad tekitada sama sõna või sõnade kasutajates frustratsiooni.