Inimese aju koosneb neljast peamisest piirkonnast: ajutüvi, väikeaju, vaheaju ja suuraju. Aju keskpunkti lähedal asuv dicephalon koosneb hüpotalamusest, talamusest ja epitalamusest. Kolmest dicephaloni moodustavast osast on epitalamus seljaosa ehk kõige kaugemal tagapool. Funktsiooni poolest vastutab epitalamus lümfisüsteemi ühendamise eest ülejäänud ajuga, samuti käbikeha poolt eritatavate hormoonide reguleerimise eest.
Vaadates inimese aju külgvaadet, asub epitalamus vahetult medulla pikliku näärme ja hüpofüüsi kohal. Järgides seljaaju teed koljusse, läheb aju pikliku medulla kaudu ajju, lõppedes keskaju alumises osas. Veidi ülal ja paar sentimeetrit ettepoole toetub hüpofüüs silmade ja kõrvadega horisontaalteljele. Üle nii medulla pikliku kui ka hüpofüüsi ulatub epitalamus ja sellega seotud komponendid.
Epitaalamuse struktuurid hõlmavad habenula, stria medularis ja käbikeha või käbinääre. Teadlased ei mõista täielikult epitalamuse erinevate struktuuride kõiki funktsioone, kuigi mõned funktsioonid on ilmsed. Näiteks teavad teadlased, et epitaalamuse tagaosas asuv käbinääre vastutab ööpäevarütmide reguleerimise eest. Melatoniini, unisuse eest vastutavat hormooni, eritab nii inimeste kui ka imetajate käbinääre, et kutsuda esile normaalsed unetsüklid.
“Kolmanda silmana” tuntud käbikeha osaleb ka muudes keha funktsioonides. Melatoniini tootmine, mis ei ole suurem kui ükski riisitera, pärsib ka pisikese käbinääre poolt nii inimeste kui loomade seksuaalset arengut kuni noorukieani. Mõjutatud on ka emotsioonid ja teatud motoorsed teed, kuna melatoniini ja serotoniini vahel on palju sarnasusi.
Käbinääre kõrval on habenula, tuntud ka kui habenulaarsed tuumad. Teadlased usuvad, et habenula on seotud keha toitainete ja vee tarbimise reguleerimisega. Lisaks näitavad uuringud, et habenula sisaldab affarentseid ehk sensoorseid kiude, mis ühendavad stria medularis’t teiste serotoniini, dopamiini ja norepinefriini vabanemisega seotud ajuosadega.
Taalamuse stria medularis, mis ulatub tagasi habenulaarsete tuumade poole. Stria medularise kohta on vähe teada, välja arvatud see, et see on eferentse ehk sensoorse väljundi närvikiudude kimp, mis on struktureeritud nii, et moodustub talamuse ja epitalamuse vahel hari. Mõned anatoomiaandmebaasid loetlevad stria medularis taalamuse osana, teised aga epitalamuse osana.