Tehnoloogia on alati olnud paremate, kiiremate ja nutikamate masinate ehitamine. Ekspertsüsteemid võtavad selle kontseptsiooni omaks, kasutades täiustatud arvutiloogikat, et luua tarkvara, mis näib “mõtlevat” ja langetavat iseseisvalt otsuseid. Traditsiooniliselt Boole’i loogikale – ainult tõeseid või valesid väärtusi kasutavale loogikale – ehitatud ekspertsüsteemid kasutavad suurest teabeandmebaasist vastuste arvutamiseks keerulisi algoritme. Kui arvuti ei suuda õiget vastust kindlaks teha, siis ei eeldata, et programm on vale, vaid teadmistebaas ei sisalda antud teema kohta piisavalt teavet.
Kui arvuti peab otsuse langetama, laguneb see tõeste või valede väidete jadaks. Kui programmeeritud süttima nupu vajutamisel, siis nupu vajutamine seab selle väärtuseks Tõene ja nupu mittevajutamine väärtuseks Väär. Väär tähendab, et valgust pole, samas kui tõene lülitab valguse sisse. See on arvutiloogika alus.
Ekspertsüsteem viib need õiged ja valed vastused uuele tasemele. Kombineerides õigeid ja valesid vastuseid, püüab arvuti kindlaks teha, kuidas teatud olukorrale reageerida. See võib muuta oma vastust konkreetse mustri ning õigete ja valede vastuste arvu põhjal.
Nende süsteemide idee põhineb inimeste mõtlemisel. Inimene suudab talletada tohutul hulgal uusi teadmisi ja teha varasemate teadmiste põhjal otsuseid. Arvuti on programmeeritud “mõtlema” ja tegema otsuseid andmebaasis leiduvate teadmiste ja varasemate kogemuste põhjal. Omamoodi tundub, et arvuti “õppib” oma varasematest õnnestumistest ja ebaõnnestumistest.
Eksperdisüsteemidel on kaks peamist vormi. Traditsiooniline ekspertsüsteem kasutab otsuste tegemisel Boole’i loogikat. Hägusloogika ekspertsüsteem seevastu seda ei tee. See arvutab väärtuste vahemiku, mis jääb lihtsate tõeste või valede vastuste vahele, et teha kindlaks, mil määral on väide tõesem või vale.
Hägusad ekspertsüsteemid on oma “mõtlemisviisilt” rohkem inimlähedased kui traditsioonilised ekspertsüsteemid. Nendele ekspertsüsteemidele ei öelda probleemile konkreetseid vastuseid, vaid antakse üks väide, millest nad teevad täiendavaid järeldusi. Seda protsessi nimetatakse järelduste tegemiseks.
Näiteks kui avalduses on kirjas „Kõik emased kassid on triibulised. Miss Kitty on emane kass,” järeldaksid hägused ekspertsüsteemid, et kuna kõik emased kassid on triibulised ja preili Kitty on emane kass, siis peab preili Kitty olema triibuline. Hägusloogika abil saab arvutada ka keerulisemaid väärtusi, näiteks määrata konkreetse emase kassi triibulisuse tõenäosust, kui triibud on ainult protsendil emastest kassidest. Traditsioonilised ekspertsüsteemid vajaksid samadele järeldustele jõudmiseks palju rohkem juhiseid.