Degranulatsioon on termin, mida kasutatakse üldiselt graanulite kadumise või purunemise kohta. Rakubioloogias kirjeldab see väga spetsiifilist protsessi, mis toimub raku tasandil, mille käigus erirakkude sees olevad graanulid lagunevad, et vabastada nende sisu, sarnaselt vannis lõhkevate vannihelmestega. Degranulatsiooni võib mõnikord jälgida väga suure võimsusega mikroskoopide all ning teadlased on palju õppinud protsessi mehhanismi ja selle toimimise kohta erinevat tüüpi rakkudes.
Kaks rakutüüpi, mis sisaldavad graanuleid, on nuumrakud ja granulotsüüdid. Muud tüüpi rakud võivad hoida graanuleid, mida mõnikord nimetatakse ka sekretoorseteks vesiikuliteks. Need rakud osalevad immuunvastustes. Immuunsüsteem on loodud võõrkehade tuvastamiseks, et neid saaks hävitada, olgu need siis kehas olevate bakterite, rakke kaaperdavate ja neid replikatsiooniks kasutavate viiruste või millegi vahepealse kujul.
Degranulatsiooniprotsessis aktiveeritakse graanuleid sisaldav rakk rea reaktsioonide kaudu, mille olemus võib varieeruda sõltuvalt sellest, millist tüüpi rakku on tegemist. Aktiveerimisel raku graanulid lõhkevad lahti, vabastades ühendeid, millel on tsütotoksiline ehk rakke hävitav toime. Neid ühendeid saab kasutada bakterite ja muude võõrrakkude eemaldamiseks organismist ning ka nakatunud rakkude hävitamiseks, mis kujutavad endast ohtu organismile, kuna need on nakkusetekitajate kandjad.
Immuunsüsteem on selles, mida ta teeb, märkimisväärselt hea. See suudab väga kiiresti reageerida võimalikele ohtudele ja õpib pidevalt uusi ohte ära tundma, et hoida keha bakterite, viiruste, seente ja muude mikroorganismide eest kaitstuna. Degranulatsioon on vaid üks immuunsüsteemile kättesaadavatest kaitsemehhanismidest, mille saab käivitada ohu tuvastamisel. Keha toodab pidevalt uusi rakke, mis on võimelised degranuleerima, nii et need on saadaval siis, kui neid vajatakse immuunsüsteemi toimimiseks.
Mõned nakkusetekitajad on võimelised takistama immuunsüsteemi ja selle erinevaid reaktsioone ohtudele. Need ained võivad kaaperdada immuunsüsteemi enda, pärssida immuunsüsteemi nii, et see ei suuda reageerida, või toimida nii kiiresti, et kehal ei ole aega piisavat kaitset luua.
Huvitaval kombel matkivad mõned farmaatsiatooted kehas kasutatavat degranulatsiooni. Need tooted on täidetud pisikeste kapslitega, mis on mõeldud kehas määratud punkti saavutamisel vabanema. Selliseid ravimeid kasutatakse sageli suukaudsete ravimite manustamiseks, mis võivad maos kahjustada saada; teised ravimi kihid hoiavad graanuleid sees ohutult, et need soolestikus avaneksid.