Cushingi tõbi on haruldane haigus, mida esineb ligikaudu 10 inimesel miljonist ja mille põhjuseks on kortisooli liig organismis. Kortisooli tuntakse kõige sagedamini stressihormoonina, kuna seda toodetakse keha loomuliku “võitle või põgene” refleksi käigus. Samuti vähendab see põletikku, aitab maksal toksiine eemaldada ja aitab kehal soola õigesti kasutada. Liiga palju kortisooli kehas võib aga olla ohtlik inimese tervisele, põhjustades probleeme, nagu vähenenud immuunsus ja luumassi vähenemine. Ravimata jätmise korral võib Cushingi tõbi põhjustada südamehaigusi ja võib-olla isegi surma.
Cushingi sündroom viitab kortisooli taseme tõusule ühel kahest põhjusest. Esimene on glükokortikoidravimite, näiteks astmaravimite või muude steroide sisaldavate ravimite võtmise kõrvalmõju. Teine põhjus on kortisooli ületootmine neerupealistes. Seda teist tüüpi Cushingi tõbe nimetatakse Cushingi tõveks. Kuigi seda on näha ka koertel ja hobustel, on see kõige levinum inimestel.
Kortisooli ületootmine neerupealistes on aju põhja lähedal asuva hüpofüüsi väikese mittevähkkasvaja, mida nimetatakse adenoomiks, tagajärg. Hüpofüüsi näärmed kontrollivad adrenokortikotroopset hormooni (ACTH). ACTH kantakse seejärel neerupealistesse, mis asuvad neerude lähedal. Väljasaadetud ACTH koguste põhjal toodavad neerupealised kortisooli, mida organism vajab.
Cushingi tõve kõige levinum sümptom on kehakaalu tõus, valdavalt kehatüves ja näo ümbruses. Sageli on näha liigseid rasvaladestusi kaela tagaküljel, kraelul ja näol. Sagedased sümptomid on ka suurenenud higistamine, unetus, hüpertensioon ja kuiv, õhuke nahk. Naised võivad märgata juuste kasvu kiirenemist ja neil võivad tekkida ebaregulaarsed menstruatsioonid. Kõrge vererõhk, diabeet ja pikem paranemisaeg võivad samuti olla Cushingi tõve sümptomid.
Cushingi tõve diagnoosimiseks võrreldakse kortisooli taset inimese uriinis 24-tunnise perioodi jooksul. Lisaks uriinianalüüsile võib kasutada ka magnetresonantstomograafiat (MRI) ja kompuuter-aksiaaltomograafiat (CAT). Kui Cushingi tõbi on kinnitatud, määratakse operatsioon. Operatsiooni käigus eemaldatakse hüpofüüsi kasvajad. Pärast operatsiooni võib lühiajaliselt kasutada kiiritusravi, et tagada kasvaja mittereformeerumine. Steroidasendusravimeid kasutatakse ka seni, kuni ajuripats hakkab uuesti normaalselt funktsioneerima.